Igavese Linna helid

„ÄRGAKE!” ITAALIA-KORRESPONDENDILT

Rooma arvukad purskkaevud ja nende helid andsid itaalia heliloojale Ottorino Respighile ainest süidi „Rooma purskkaevud” loomiseks. Tehkem käik ühe oivalisima juurde neist – Trevi purskkaevu juurde.

Kõnnime mööda purskkaevu suunas viivaid kitsaid tänavaid, pöörame ümber nurga – ja meie ees avaneb jalustrabav vaatepilt. Väikesel väljakul kõrgub hiiglaslik 20 meetri laiune ja 26 meetri kõrgune Trevi purskkaev. Milline muljetavaldav rajatis nii piiratud ruumis!

Käsu rajada Trevi purskkaev andis paavst Clemens XII. Purskkaevu kavandas itaalia arhitekt Niccolò Salvi. Selle rajamine algas aastal 1732 ning lõppes aastal 1762. Purskkaevu varustab veega 1. sajandil e.m.a rajatud Aqua Virgo akvedukt, mis saab alguse 13 kilomeetrit linnast eemal.

Palee ühele küljele rajatud purskkaev on mereteemaline. Müütiline kuju Okeanos (mõnede väitel Neptunus) seisab uhkelt merekarbikujulisel sõjavankril, valvates veekaskaadi temast allpool. Vee ümber teiste figuuride purskudes ja üle madalamal paiknevate kaljurahnude tormates kostavad helid, mis meenutavad kaldalepaiskuvaid laineid. Bassein võtab enda alla suure osa platsist, tekitades mulje, et purskkaev hõlmab kogu väljaku.

Iga päev voolab tillukesele väljakule sadu külastajaid, kes sellesse Rooma ühte silmapaistvamasse turistide vaatamisväärsusse münte loobivad. Kord nädalas lastakse purskkaev tühjaks. Turistide jäetud raha, keskmiselt 9000 eurot nädalas, korjatakse kokku ja annetatakse usuliseks heategevuseks.

Kui Igavese Linna Rooma arvukates külastajates imetlust äratavad purskkaevud moodustavad linna helikoori, nagu Respighi seda arvas, siis nende seas erandlik Trevi purskkaev on väljapaistev solist.