Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas peatada kuulujuttu?

Kuidas peatada kuulujuttu?

Noored küsivad:

Kuidas peatada kuulujuttu?

„Kord läksin peole ja järgmisel päeval käisid kõlakad, et ma olin seal ühe poisiga seksinud. See polnud üldsegi tõsi!” (Linda) *

„Vahel kuulen enda kohta jutte, et ma käivat kellegagi, aga tegelikult ma ei tunnegi seda tüdrukut! Paljud, kes teisi taga räägivad, ei vaevu üldse fakte kontrollima.” (Mike)

KUULUJUTT võib pakkuda rohkem intriige kui mõni mängufilm. Vaadakem, mida ütleb 19-aastane Amber. „Minu kohta käivad alatasa jutud,” sõnab ta. „Levisid kuuldused, et olen rase, et olen teinud mitu korda aborti ning et ma ostan, müün ja kasutan narkootikume. Miks inimesed räägivad minust selliseid asju? Mul pole õrna aimugi!”

Kõrgtehnoloogia ja kuulujutud

Kui sinu vanemad olid teismelised, liikusid värsked kõlakad enamasti suust suhu. Kuid tänapäeval levivad kuulujutud ka kõrgtehnoloogia vahendusel. Mõni pahatahtlike kavatsustega poiss või tüdruk, kelle käsutuses on elektronpost ja Messenger, võib ühtegi sõna lausumata määrida sinu maine. Tal pole vaja teha muud kui veidi klahvidel klõbistada, et saata kümnetele asjast huvitatutele mõni mustav kuulujutt.

Arvatakse, et Internet on kiiresti välja vahetamas telefoni kui eelistatuima vahendi kuulujuttude levitamiseks. Vahel on mõni veebileht vaid selle sihiga loodudki, et kedagi häbistada. Blogid ehk veebisaidid, mis sisaldavad isiklikku päevikut, on tavaliselt täis niisuguseid kuulujutte, mida ei söandataks ilmaski rääkida otse silmast silma. Ühe küsitluse järgi ütles 58 protsenti noortest, et nende kohta on Interneti vahendusel kirjutatud haavavaid asju.

Kuid kas teistest rääkimine on alati halb? Ja kas on olemas sellist asja nagu . . .

Süütu kuulujutt?

Kas järgnev väide on õige või vale?

Kuulujutt teeb alati halba. Õige Vale

Mis on õige vastus? See sõltub tegelikult sellest, kuidas kuulujuttu defineerida. Kui selle sõna all mõelda teistest vestlemist, võib see mõnikord täiesti kohane olla. Pealegi ütleb ju Piibel, et meil tuleks tunda „isiklikku huvi ka teiste asjade vastu” (Filiplastele 2:4, UM). Muidugi ei tähenda see seda, et me peaksime toppima oma nina asjadesse, mis meisse ei puutu (1. Peetruse 4:15, P 1997). Kuid seesuguse seltskondliku vestluse käigus võime tihtipeale saada kasulikku teavet, näiteks seda, kes kavatsevad abielluda, kes sai lapse või kes vajab mingit laadi abi. Ei saa ju öelda, et me teistest hoolime, kui me neist kunagi juttu ei tee.

Niisama jutuajamisest võib siiski väga kergelt liikvele minna mõni alusetu kuulujutt. Näiteks süütut lauset „Henrist ja Helenist saaks hea paar” võidakse korrata nii, et „Henri ja Helen on paar” – ehkki Henri ja Helen ei tea oma oletatavast armuloost midagi. „Kah mul mure,” võid sa öelda, kui just sina ei juhtu olema see Henri või Helen!

18-aastase Julie kohta käisid sedalaadi jutud ja see tegi talle väga haiget. Ta räägib: „Sain vihaseks ja hakkasin kahtlema, kas ma saan üldse kedagi usaldada.” Jane, kes on 19, sattus analoogsesse olukorda. „Lõpuks hakkasin vältima poissi, kellega ma nii-öelda käisin,” ütleb ta ja lisab: „See polnud sugugi õiglane, sest me olime sõbrad ja ma arvasin, et me peaksime saama omavahel rääkida, ilma et tekiksid kuulujutud.”

Ilmselgelt on halbadel juttudel kaugeleulatuv negatiivne mõju. Ometi tunnistavad paljud, kes on ise saanud haiget kuulujuttude tõttu, et ka nemad on teisi taga rääkinud. Tõsi ta on: kui kellegi kohta öeldakse midagi halvustavat, võib tekkida suur kiusatus samuti sõna sekka öelda. Miks? „Nõnda püütakse põgeneda tõelisuse eest,” arvab 18-aastane Phillip. „Inimestele meeldib keskenduda pigem teiste kui enda probleemidele.” Mida siis teha, kui süütu vestlus kisub inetuks tagarääkimiseks?

Ole hoolas juttu õigesse suunda juhtima!

Mõtle, milliseid oskusi nõuab autojuhtimine tiheda liiklusega maanteel. Ootamatult võib midagi juhtuda, nii et on vaja vahetada sõidurada, võtta hoog maha või jääda täiesti seisma. Kui oled tähelepanelik ja huvitatud turvalisusest, siis sa näed, milline hädaoht võib ees oodata, ja reageerid vastavalt.

Sama lugu on vestlusega. Üldjuhul võib juba ette tajuda, millal jutuajamine kisub pahatahtlikuks tagarääkimiseks. Kui nii läheb, kas vahetad oskuslikult „sõidurada”? Kui sa seda ei tee, siis olgu hoiatuseks öeldud: tagarääkimine võib teha kahju. „Ma ütlesin ühe tüdruku kohta midagi haavavat – seda, et ta on poistehull – ning jutt jõudis temani,” jutustab Mike. „Ma ei unusta kunagi, mis häälega ta minuga rääkis, kui ma temaga silmitsi sattusin, ja kui väga minu mõtlematud sõnad teda olid haavanud. Me rääkisime asjad selgeks, aga halb tunne oli ikkagi, sest teadsin, et olin teinud inimesele haiget.”

Selleks et peatada vestlus, mis on läinud üle tagarääkimiseks, võib tõesti vaja minna julgust. Ometi on tõsi see, mida ütleb 17-aastane Carolyn: „Sul tuleb jälgida, mida sa ütled. Kui sa pole seda kuulnud usaldusväärsest allikast, võid levitada valesid.”

Tagaselja rääkimise vältimiseks järgi neid Piibli soovitusi:

„Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik!” (Õpetussõnad 10:19.) Mida rohkem sa räägid, seda tõenäolisemalt ütled midagi, mida hiljem kahetsed. Kõike seda arvesse võttes on parem olla tuntud vaikse kuulajana kui suure lobisejana.

„Õige süda mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust!” (Õpetussõnad 15:28.) Enne mõtle, siis ütle!

„Rääkige tõtt igaüks oma ligimesega.” (Efeslastele 4:25.) Enne kui mingit infot edasi räägid, veendu, et see vastab tõele.

„Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile.” (Luuka 6:31.) Isegi kui info kellegi kohta on õige, küsi endalt, enne kui räägid: „Kui mina oleksin selle inimese asemel, siis mida ma tunneksin, kui keegi räägiks neid fakte minu kohta?”

„Taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks!” (Roomlastele 14:19, P 1997.) Ka õige informatsioon võib kahju teha, kui see ei ehita üles.

„Arvake auks elada vaikselt, ajada oma asju ning teha tööd oma kätega.” (1. Tessalooniklastele 4:11, P 1997.) Ära sekku liialt teiste ellu. Oma aega saab palju paremini kasutada.

Kui kuulujutud käivad sinu kohta

Üks asi on talitseda oma keelt ja vältida teiste tagarääkimist, aga kui kuulujutud käivad sinu kohta, võid tunda end väga sügavalt puudutatuna. „Arvasin, et ma ei leia endale enam kunagi sõpru,” ütleb 16-aastane Joanne, keda tagaselja mustati. „Oli õhtuid, kui jäin nuttes magama. Tundsin, et minu maine on täiesti määritud.”

Mida sa saaksid ette võtta, kui sinu kohta käivad alusetud jutud?

Vaata sõnadest kaugemale. Püüa mõista, miks inimesed levitavad kuulujutte. Mõni teeb seda populaarsuse võitmiseks, soovist näidata, et ta on asjaga kursis. „Nad arvavad, et tagarääkimine teeb nad teiste silmis lahedaks,” ütleb 14-aastane Karen. Ebakindlus võib panna noori teisi maha tegema ja nii tunnevad nad ennast paremini. Renee, kes on 17 aastat vana, toob välja veel ühe põhjuse: „Inimestel on igav. Kuulujuttu liikvele lastes tahavad nad tekitatud konfliktiga elu põnevamaks teha.”

Valitse oma tundeid. Inimene, keda on mõni pahatahtlik kuulujutt solvanud ning kes oma rahulolematust ja pahameelt ei talitse, võib käituda viisil, mida ta hiljem kahetseb. „Kes on äkilise vihaga, talitab meeletult,” ütleb Õpetussõnad 14:17. Muidugi on seda lihtsam öelda kui teha, aga just siis on vaja tavapärasest rohkem vaoshoitust. Nii toimides ei tee sa sama viga, mida tegi see, kes sind taga rääkis.

Märka tegelikku kavatsust. Küsi endalt: kas ma olen kindel, et kuuldu käib tõesti minu kohta? Kas tegemist on kuulujutu või tõsise vääritimõistmisega? Kas olen liiga tundlik? Loomulikult ei saa kahjulikku keelepeksu millegagi õigustada. Sellegipoolest võib sinu liiga äge reaktsioon heita sulle palju rohkem halba valgust, kui seda kuulujutt teekski. Seega, miks mitte omandada suhtumine, mis on olnud abiks ka Reneele. „Kui keegi ütleb minu kohta midagi halba, on see muidugi valus, aga ma üritan näha asja õiges valguses,” lausub ta. „Järgmisel nädalal pakub kõneainet ilmselt juba keegi või miski muu.” *

Sinu parim kaitse

Piibel kinnitab, et „me kõik eksime palju” ja et „kui keegi kõnes ei eksi, siis ta on täiuslik mees ja võib ka talitseda kogu ihu” (Jakoobuse 3:2). Niisiis poleks tark võtta tõsiselt igat märkust, mis meie kohta tehakse. Koguja 7:22 ütleb: „Su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi!”

Kui sinu kohta liiguvad alusetud kuulujutud, on sinu parimaks kaitseks hea käitumine. Jeesus sõnas: „Tarkus [mõistetakse] õigeks ta tegudest” (Matteuse 11:19). Seega püüa siiralt jääda sõbralikuks ja lahkeks. Võid lausa üllatuda, kui kiiresti võib see kuulujutu peatada või vähemalt aidata sul kõigest sellega kaasnevast üle olla!

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

^ lõik 3 Nimed artiklis on muudetud.

^ lõik 33 Mõnes olukorras oleks tark kuulujutu levitaja endaga asjad taktitundeliselt selgeks rääkida. Paljudel juhtudel pole see aga vajalik, sest „armastus katab pattude hulga” (1. Peetruse 4:8).

MÕTTEAINET

▪ Kuidas sa võid hoiduda sellest, et sa teiste kohta kuulujutte ei levitaks?

▪ Kuidas sa reageeriksid, kui sinu kohta levitatakse kuulujuttu?