Noored küsivad:

Kahe kultuuri vahel. Kuidas tulla toime?

„Minu vanemad on itaallased ja väljendavad oma tundeid avameelselt. Nüüd me aga elame Suurbritannias, kus inimesed paistavad olevat kuidagi reserveeritud ja peened. Ma ei tunne end kodus kummaski kultuuris. Minus on liiga palju itaallast, et olla britt, ja liiga palju britti, et olla itaallane.” (Giosuè, Inglismaa)

„Koolis nõudis õpetaja, et ma talle otsa vaataksin, kui ta minuga räägib. Kui ma aga kodus isale otsa vaatasin, kui ta minuga rääkis, ütles ta, et olen ebaviisakas. Tundsin end lõhestatuna.” (Patrick, Alžeeria immigrant Prantsusmaal)

Kas su ema või isa on immigrant?

□ Jah □ Ei

Kas koolis ümbritseb sind teistsugune keele- ja kultuurikeskkond kui kodus?

□ Jah □ Ei

IGAL aastal migreeruvad miljonid inimesed teise riiki ning paljud neist satuvad silmitsi suurte raskustega. Äkitselt on nad keset inimesi, kelle keel, kultuur ja riietus erineb nende omast. Selletõttu saavad paljudest ümberasujatest kohalike pilkealused. Nii juhtus ka tüdrukuga, kelle nimi on Noor. Tema pere oli emigreerunud Jordaaniast Põhja-Ameerikasse. „Kuna me käisime teistmoodi riides, naerdi meie üle,” ütleb ta. „Ja eriti võõras oli meile ameerika huumor.”

Nadia puutus kokku teistsuguse raskusega. „Sündisin Saksamaal,” ütleb ta. „Kuna mu vanemad on aga itaallased, räägin ma saksa keelt aktsendiga ja sellepärast kutsuti mind koolis lolliks välismaalaseks. Siis, kui me aga oleme Itaalias, tunnen, et räägin itaalia keelt saksa aktsendiga. Nii mulle näib, et ma ei kuulugi kuskile. Ükskõik, kuhu ma ka ei läheks, igal pool olen ma välismaalane.”

Milliste muude raskustega immigrantide lapsed kokku puutuvad? Ja kuidas nad saavad oma olukorda enda heaks pöörata?

 Kultuurierinevused ja keelebarjäär

Kultuurierinevused võivad tekkida isegi immigrantide enda kodus. Kuidas? Lapsed võtavad tihtipeale uue kultuuri kiiremini omaks kui nende vanemad. Kui Ana pere Inglismaale kolis, oli ta kaheksane. „Meie vennaga kohanesime Londoni eluga automaatselt,” ütleb ta. „Kuid meie vanematel, kes olid elanud terve elu väikesel Portugali saarel Madeiral, ei läinud see sugugi nii libedalt.” Voeun, kes oli kolmene, kui tema vanemad Kambodžast Austraaliasse ümber asusid, sõnab: „Mu vanemad pole siin eriti kohanenud. Tihtipeale sai isa mu peale isegi vihaseks, kui ma ei mõistnud tema suhtumist ja mõtteviisi.”

Kultuurierinevused võivad olla noorte ja nende vanemate vahel justkui sügav kraav. Järgmiseks barjääriks, mis peresid lahutab, saab keel, mis on nagu kraavi ääres olev vall. Barjäär hakkab kerkima siis, kui lapsed õpivad uue keele kiiremini selgeks kui nende vanemad. Ja kui lastel hakkab emakeel ununema ning vanematel on üha raskem nendega sügavaid mõtteid vahetada, kasvab see barjäär veelgi kõrgemaks.

Ian, kes on praegu 14-aastane, tundis seda barjääri, kui tema pere kolis Ecuadorist New Yorki. „Nüüd räägin ma rohkem inglise kui hispaania keelt,” ütleb ta. „Õpetajad koolis räägivad inglise keelt, mu sõbrad räägivad inglise keelt ja me räägime ka vennaga omavahel inglise keelt. Ma isegi mõtlen inglise keeles ja hispaania keel on hakanud ununema.”

Kas oled samasuguses olukorras kui Ian? Kui teie pere kolis teise riiki siis, kui olid veel väike, ei mõistnud sa võib-olla tollal, mis kasu on sul emakeele valdamisest tulevikus. Seepärast oled lasknud sellel keelel lihtsalt ununeda. Näiteks Noor, keda varem tsiteeriti, ütleb: „Isa käis meile küll peale, et räägiksime kodus emakeelt, aga me ei tahtnud araabia keelt rääkida. Meile tundus araabia keele õppimine lisakoormana. Meie sõbrad rääkisid inglise keeles. Kõik telekanalid, mida vaatasime, olid ingliskeelsed. Milleks meile araabia keel?”

Alles vanemaks saades võid hakata mõistma, mis kasu on oma emakeele heast oskusest. Ent sõnade meenutamine võib muutuda üha raskemaks. „Mul lähevad kaks keelt sassi,” ütleb 13-aastane Michael, kelle vanemad on emigreerunud Hiinast Inglismaale. 15-aastane Ornelle, kes on pärit Kongost (Kinshasa), ütleb: „Kui püüan emale öelda midagi lingala keeles, ei saa ma sellega hakkama, sest olen harjunud suhtlema rohkem inglise keeles.” Lee, kelle vanemad on kambodžalased, kuid kes sündis Austraalias, kahetseb seda, et ei oska oma emakeelt soravalt rääkida. Ta selgitab: „Kui räägin oma vanematega emakeeles ja püüan neile põhjalikult selgitada, kuidas ma end mõnes asjas tunnen, ei leia ma selleks piisavalt sõnu.”

Miks ületada lõhe?

Kui su emakeel on hakanud ununema, ära kaota lootust. Seda on võimalik meelde tuletada. Esiteks pead sa aga mõistma, mis kasu sellest on. Niisiis, mis kasu on oma emakeele valdamisest? „Õppisin oma vanemate keelt, sest tahtsin nendega lähedane olla ja eelkõige nendega koos Jumalat teenida,” ütleb Giosuè, keda varem tsiteeriti. „Emakeele õppimine on aidanud mul mõista oma vanemaid ja neil mind.”

Paljud noored kristlased õpivad oma emakeelt selleks, et kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist teistele immigrantidele (Matteuse 24:14; 28:19, 20). „Sellest, et oskan selgitada Pühakirja kahes keeles, on palju abi,” ütleb Salomão, kes kolis Londonisse viie-aastaselt. „Olin oma emakeele peaaegu et unustanud, aga nüüd, mil olen portugalikeelses koguduses, räägin soravalt nii inglise kui ka portugali keelt.” 15-aastane Oleg, kes elab nüüd Prantsusmaal, sõnab: „Mulle teeb rõõmu, kui saan teisi aidata. Võin rääkida Piiblist nendele, kes oskavad kas vene, prantsuse või moldova keelt.” Varem mainitud Noor nägi, et araabiakeelsel territooriumil on vajadus  kuulutajate järele. Ta ütleb: „Käin nüüd kursustel ja püüan meelde tuletada seda, mis on ununenud. Minu suhtumine on muutunud. Nüüd mulle meeldib, kui mind eksimise korral parandatakse. Ma tahan õppida.”

Kuidas õppida oma emakeelt taas soravalt rääkima? Mõned pered on leidnud, et kui suhelda kodus vaid emakeeles, õpivad lapsed mõlemat keelt hästi rääkima. * Võid ka paluda oma vanemate abi, et nad aitaksid sul õppida emakeeles kirjutama. Stelios, kes kasvas üles Saksamaal, kuid kelle emakeeleks on kreeka keel, ütleb: „Vanemad arutasid minuga igaks päevaks mõeldud piibliteksti. Nad lugesid teksti ette ning mina pidin selle üles kirjutama. Nüüd oskan lugeda ja kirjutada nii kreeka kui ka saksa keeles.”

Kahtlemata on kahe kultuuri tundmisel ning kahe või enama keele valdamisel omad eelised. Kahe kultuuri tundmine aitab sul paremini mõista inimeste tundeid ja vastata nende usulistele küsimustele. Piibel ütleb: „Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal – küll see on hea!” (Õpetussõnad 15:23). Preeti, kes on sündinud Inglismaal, kuid kelle vanemad on pärit Indiast, selgitab: „Tänu sellele, et mulle on tuttavad kaks kultuuri, tunnen end kuulutustööl kindlamalt. Ma mõistan mõlemasse kultuuri kuuluvaid inimesi, nende uskumusi ja suhtumist.”

„Jumal ei tee vahet isikute vahel”

Kui tunned end olevat hädas kahe kultuuri vahel, ära heida meelt. Sarnases olukorras olid ka mitmed piiblitegelased. Näiteks viidi Joosep noorena heebrea kultuurikeskkonnast Egiptusesse, kus ta veetis oma ülejäänud elu. Sellegipoolest ei unustanud ta kunagi oma emakeelt (1. Moosese 45:1–4). Tänu sellele sai ta aidata oma perekonda (1. Moosese 39:1; 45:5).

Koos apostel Paulusega reisinud Timoteose isa oli kreeklane, ema aga juut (Apostlite teod 16:1–3). Selle asemel et lasta perekondlikul taustal saada oma elus takistuseks, oli kultuurierinevuste mõistmine Timoteosele teiste aitamisel misjonitööd tehes kahtlemata abiks (Filiplastele 2:19–22).

Kas ka sina võiksid pidada oma olukorda eeliseks, mitte puuduseks? Pea meeles, et „Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35). Jehoova armastab sind selle pärast, kes sa oled, mitte ei hinda sind selle järgi, kust sa pärit oled. Kas ka sina võiksid aidata teisi, kellel on samasugune taust nagu sinul, õppida tundma meie erapooletut ja armastavat Jumalat Jehoovat, nagu seda teevad noored, keda selles artiklis tsiteeriti? Nii võid sa tunda tõelist õnne (Apostlite teod 20:35).

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkus]

MÕTTEAINET

▪ Milliseid probleeme on sinul kerkinud kultuurierinevuste või keelebarjääri tõttu?

▪ Kuidas mõningaist neist probleemidest üle saada?

[Pilt lk 20]

Emakeele rääkimine aitab perega häid suhteid hoida