Loodusõnnetused lõppevad peagi

MAAVÄRISEMISED, sõjad, näljahädad ja haigused – need on mõned tundemärgid, mis Jeesuse sõnul viitavad „maailmaajastu lõpetusele”, ajale, mil me praegu elamegi (Matteuse 24:3, 7, 8; Luuka 21:7, 10, 11). Muidugi ei põhjusta selliseid hädasid Jumal. Ei Jeesus ega tema Isa Jehoova Jumal pole nende hädade taga.

Aga mida Jumal teeb, on see, et ta seab peagi maa üle valitsema oma Kuningriigi, Jeesus Kristuse juhitava taevase valitsuse, mille tulekule osutavad ka need tundemärgid. Siis hävitatakse kõik need, kes ei allu Jehoovale (Taaniel 2:44; 7:13, 14). Seejärel muudetakse maa rahulikuks elupaigaks, kus ei pea enam kartma loodusõnnetusi, ning siis täitub Jumala tõotus, mis kõlab: „Mu rahvas elab rahu eluasemes, kindlais elamuis ning segamatuis hingamispaigus” (Jesaja 32:18).

Kuula Jumalat ja ela igavesti!

Nagu eelmises artiklis juba selgitati, võib hoiatuse kuulda võtmine päästa elu. See  põhimõte kehtib veelgi enam Jumala antud hoiatuste puhul, mis on talletatud Piiblisse. Jumal tõotab: „Kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!” (Õpetussõnad 1:33).

Jehoova tunnistajad püüavad väga hoolega kuulata Jumalat ja seda sel viisil, et loevad korrapäraselt tema Sõna ja rakendavad ellu seal leiduvaid põhimõtteid. Nad kutsuvad sindki sedasama tegema. Kõik, kes kuuletuvad Jumalale, ei pea kartma seda, mida toob tulevik, ega ka õnnetust, mis tabab kurje inimesi. Pigem võivad nad oodata aega, mil saavad elada igavesti paradiisis maa peal, kus nad „tunnevad rõõmu suurest rahust” (Laul 37:10, 11).

[Kast lk 8]

LOHUTUS LEINAJATELE

Kas mõni sinu lähedane inimene on surnud loodusõnnetuses või mõnel muul põhjusel? Ligi 2000 aastat tagasi suri Jeesuse lähedane sõber Laatsarus. Kui Jeesus sellest kuulis, läks ta Laatsaruse kodukülla Betaaniasse ning äratas ta surmaunest üles (Johannese 11:1–44).

Põhjuseks, miks Jeesus seda tegi, ei olnud pelgalt armastus Laatsaruse ja ta pere vastu, vaid ka soov kinnitada tema enda antud tõotust, et oma valitsemise ajal äratab ta surnust üles „kõik, kes on haudades” (Johannese 5:28, 29). Tulevases paradiisis kõrvaldab Jeesus kogu selle häda, mis sai alguse mässuga Eedeni aias (1. Johannese 3:8). *

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 9]

MAAVÄRIN ANDIS MU ELULE UUE SUUNA

Aastal 1971 olin noor ema ning minu sihiks oli saada ooperisopraniks. Olin kolinud 1957. aastal oma sünnikohast Winnipegist Kanadas Ameerika Ühendriikidesse Californiasse Hollywoodi lähedale, et tegeleda oma esimese armastusega, muusikaga.

Üheksa aastat järjest igal suvel sõitis ema, kes oli Jehoova tunnistaja, Kanadast mulle külla. Iga kord rääkis ta mulle Piiblist. Ema oli veendunud, et sealt leiab parimaid nõuandeid perekonnaelu ja selle kohta, kuidas olla õnnelik. Armastasin ema väga ning kuulasin teda lugupidamisega. Kuid alati pärast tema lahkumist viskasin ära kirjanduse, mis ta mulle oli jätnud, olles täiesti veendunud, et mu elu liigub just õiges suunas.

Ent 1971. aasta veebruarikuu teisipäeva varahommikul raputas mind üles 6,6-magnituudine maavärin. Müra oli kõrvulukustav ning rappumine äge. Jooksin hirmunult oma poja juurde ning ohkasin kergendatult, kui nägin, et temaga on kõik korras. Kui rappumine lõppes, oli põrand täis klaasikilde ja kappidest väljakukkunud esemeid. Basseinivesi oli ujutanud üle meie tagaaia. Kuigi meiega oli kõik korras, ei suutnud ma enam magama minna.

Ema oli mulle rääkinud viimsetest päevadest, mille üheks tunnusjooneks on „suured maavärisemised” (2. Timoteosele 3:1; Luuka 21:7–11). Ema külastas meid ka sel suvel, kuid ta polnud minu jaoks kaasa võtnud piiblilist kirjandust. Kuna ta oli mulle juba üheksa aastat edutult kuulutanud, oletas ta, et ma pole huvitatud. Kuidas ta küll eksis! Kohe kui ema meile jõudis, valasin ta küsimustega üle. Laulmine ja kuulsus polnudki mu jaoks enam nii tähtsad.

Samal nädalal käisin emaga kuningriigisaalis kristlikel koosolekutel ja sellest ajast alates olen väga harva koosolekult puudunud. Ema organiseeris mulle piibliuurimise. Lasin end ristida 1973. aastal. Praegu kasutan igas kuus umbes 70 tundi, et rääkida Jumala Kuningriigi head sõnumit ka teistele (Matteuse 24:14). Selle asemel, et maavärin oleks hävitanud mu usu, aitas see mul usku hoopis kasvatada. (Jutustanud Colleen Esparza.)