PIIBEL ei ole teaduslik käsiraamat. Ent mis puutub teaduslikku külge, siis on Piibel tähelepanuväärne nii selle poolest, mida ta ütleb, kui ka selle poolest, mida ta ütlemata jätab.

Vanasti pälvis laialdast tunnustust terve hulk ekslikke arusaamu. Maakera kohta arvati nii seda, et see on lame, kui ka seda, et see toetub mingile ainele või objektile. Enne kui teadus haiguste leviku ja ennetamise kohta midagi teada sai, olid nii mõnedki arstide ravimeetodid paremal juhul tõhutud, halvemal juhul surmatoovad. Ent Piibli enam kui 1100 peatükist pole leida mitte ühtki ebateaduslikku seisukohta ega kahjulikku ravimenetlust.

Piibel ütles juba 3500 aastat tagasi, et maa ripub „eimillegi kohal” (Iiob 26:7). Juba 8. sajandil e.m.a viitas Jesaja selgelt „maasõõrile [maakerale]” (Jesaja 40:22). Kerakujuline maa tühjuses, ilma et miski nähtav või materiaalne seda toetaks – kas pole selline kirjeldus märkimisväärselt nüüdisaegne?

Umbes aastal 1500 e.m.a kirjutatud Moosese käsuõpetus (selle võib leida Piibli esimesest viiest raamatust) sisaldab eksiarvamustest vabu määrusi haigete karantiinis pidamise, surnukehadega tegelemise ja väljaheidete käitlemise kohta (3. Moosese 13:1–5; 4. Moosese 19:1–13; 5. Moosese 23:14, 15).

Osaliselt tänu võimsatele teleskoopidele on teadlased arvamusel, et universumi sünd toimus äkitselt. Sellest seletusest tulenevad järeldused ei meeldi sugugi mitte kõigile teadlastele. Üks professor märkis: „Universum, mis on saanud alguse, paistab eeldavat algpõhjust, sest kas oleks võimalik kujutleda sedasorti tagajärge, ilma et selleks oleks olnud piisavalt põhjust?” Ent juba kaua aega enne teleskoope teatas Piibli kõige esimene salm selgelt: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa” (1. Moosese 1:1).

Kuigi Piibel on iidne raamat ning käsitleb paljusid teemasid, ei leidu selles teaduslikult seisukohalt võttes ebatäpsusi. Kas ei vääri selline raamat vähemalt järelekaalumist? *