Kuidas on Jumala nimi teatavaks tehtud

PIIBLI laulukirjutaja Taavet lausus: „Ma kiidan lauluga Jumala nime!” Taavet teadis, mis on Jumala nimi, ning oma laulus rõhutas ta: „Tänu olgu Jehoovale, ... tänu olgu tema aulisele nimele” (Laul 69:31; 72:18, 19). Eesti keeles on kõige laialdasemalt kasutatud Jumala nime vorm Jehoova. See on tõlgitud heebreakeelsest nimest יהוה, mis esineb Piiblis umbes 7000 korda.

Viimastel sajanditel on Jumala nime kasutatud lisaks Piiblile veel mujalgi. Näiteks võib ladinakeelse teksti Benedictus Sit Iehova Deus  tähendusega ’Jehoova Jumal olgu ülistatud’, leida kuldmüntidelt, mida aastaid Šveitsis valmistati [1]. Tegelikult on viimastel aastasadadel Jumala nime nii heebrea kui ka ladina keeles pressitud tuhandetele erinevatele müntidele, märkidele, medalitele ning žetoonidele (müntide asendajad).

Mis viis selleni, et Jumala nime hakati kasutama nii laialdaselt, nagu on näha nendel kahel leheküljel toodud näidetest?

Miks hakati kasutama Jumala nime?

16. sajandi alguses puhkesid kogu Lääne-Euroopas roomakatoliiklaste ja protestantlike reformaatorite vahel ususõjad. Mitmed Hispaania maailmariigi provintsid murdsid end lahti roomakatoliku kirikust, mis oli tol ajal domineerivaks religiooniks, ning valisid reformeeritud kiriku. See viis usulise kodusõja puhkemisele. Tol ajal kasutati münte ja neil olevaid kujutisi, et anda teada Jumala toetusest.

Kuidas Jumala nime kasutati?

Matriitsi valmistajad graveerisid Jumala nime Jehoova nelja heebrea tähega, mida tuntakse kui tetragrammatoni. Eesti keeles on see antud edasi tähtedega JHVH või JHWH. Ei graveerijad ega inimesed üldiselt osanud tavaliselt heebrea keelt lugeda. Seetõttu kui tetragrammatoni uuesti ja uuesti ümber kirjutati, hakati neid nelja Jumala nime tähistavat heebrea tähte kirjutama eri moodi.

Rootsis vermiti Jumala nimega münte umbes aastal 1568 [2] ja Šotimaal ligikaudu 1591. aastal. 1600. aasta paiku lasi Rootsi kuningas Karl IX müntida metallraha, kus oli peal Jumala nimi, mida kirjutati mitut moodi – Ihehova, Iehova ja Iehovah [3]. Ta andis käsu, et ühte liiki münte tehtaks kullast. Üks selline münt vastas käsitöölise nelja kuu palgale.

Taani ja Norra kuninga Christian IV ajast, kes valitses aastatel 1588 kuni 1648, on teada rohkem kui 60 erinevat Jehoova nimega münti. 17. sajandi keskpaigas löödi selliseid  münte ka Poolas ja Šveitsis. Samuti vermiti neid Saksamaal.

Euroopas aastatel 1618 kuni 1648 toimunud Kolmekümneaastase sõja ajal, mida peeti usu pärast, vermiti Jehoova nime kandvaid münte eriti palju. Näiteks lasi Rootsi kuningas Gustav II Adolf vermida tetragrammatoniga münte pärast võidukat Breitenfeldi lahingut aastal 1631 [4]. Neid münte tehti sellistes linnades nagu Erfurt, Fürth, Mainz ja Würzburg. Samal ajal hakkasid Jumala nimega münte vermima ka Rootsi liitlased.

Umbes 150 aastat pärast kohutavat Kolmekümneaastast sõda vermiti veelgi Jumala nimega münte, medaleid ning märke. Neid münditi Austrias, Prantsusmaal, Mehhikos, Venemaal ja mujalgi. Kuid 18. sajandi alguseks kasutati Jumala nime sel viisil aina harvemini. Lõpuks see peaaegu et kadus matriitsidelt ja templitelt.

Jumala nimi tehakse teatavaks

Kuigi Jumala nime ei leidu tänapäevastel rahatähtedel, pööratakse sellele nüüd rohkem tähelepanu kui kunagi varem. Kaua aega tagasi valis Jumal enda nimele rahva ja ütles neile: „Teie olete minu tunnistajad ... ja mina olen Jumal” (Jesaja 43:12). Mitte ükski münt ei saa seda tähtsat rolli täita. Tegelikult need inimesed, kes kasutasid müntidel Jumala nime, olid valetunnistajad, kuna nad väitsid, et Jumal toetab neid julmades sõdades. Tänapäeval on aga inimesi, kes teevad Jumala nime teatavaks viisil, nagu tema seda soovib.

Jehoova tunnistajad kutsuvad sind üles õppima tundma tõelist Jumalat Jehoovat ja seda, mida ta nimi tähendab. Tema kohta kirjutas laulukirjutaja: „Tundku, et sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” (Laul 83:19). Jehoovat on väga oluline tunda, nagu näitavad tema kalli Poja palves esitatud sõnad: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3).

[Pilt lk 20, 21]

Tööriistad müntide vermimiseks

[Piltide allikaviited lk 20]

Münt 1 ja tööriistad: Hans-Peter-Marquardt.net; münt 2: Mit freundlicher Genehmigung Sammlung Julius Hagander

[Piltide allikaviide lk 21]

Mündid 3 ja 4: Mit freundlicher Genehmigung Sammlung Julius Hagander