Kuidas suhtuvad naistesse Jumal ja Kristus?

MIS aitaks meil saada tervikpilti sellest, kuidas suhtub naistesse Jehoova Jumal? Üheks võimaluseks oleks uurida lähemalt Jeesus Kristuse suhtumist ja käitumist, kuna tema „on nähtamatu Jumala kuju” ning peegeldab täiuslikult Jumala seisukohti (Koloslastele 1:15). Jeesuse kokkupuuted naistega tema maise teenistuse ajal näitavad, et Jehoova ja Jeesus peavad naistest lugu ning ei kiida mitte mingil juhul heaks nende rõhumist, mis on tänapäeval paljudes riikides nii tavaline.

Uurigem lähemalt juhtumit, mil Jeesus rääkis ühe naisega kaevu juures. Sellest jutustab Johannese evangeelium: „Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: „Anna mulle juua!”” Kuigi enamik juute ei teinud samaarlastega mingit tegemist, räägib Jeesus selle naisega avalikult. „The International Standard Bible Encyclopedia” sõnul oli juutide jaoks „naisega avalikus kohas vestlemine äärmiselt skandaalne tegu”. Jeesus aga kohtles naisi lugupidavalt ja hoolivalt ning tal puudusid igasugused rahvuslikud ja soolised eelarvamused. Tegelikult oli just Samaaria naine esimene, kellele Jeesus ütles otse, et ta on Messias (Johannese 4:7–9, 25, 26).

Ühel teisel korral pöördus Jeesuse poole naine, keda oli juba 12 aastat vaevanud ebamugavust tekitav ja kurnav veritõbi. Kui naine Jeesust puudutas, sai ta silmapilk terveks. „Jeesus pöördus, nägi teda ja ütles: „Ole julge, tütar, sinu usk on sind päästnud!”” (Matteuse 9:22.) Moosese Seaduse järgi ei oleks sellises  seisundis naine tohtinud olla rahva hulgas, rääkimata veel kellegi puudutamisest. Kuid Jeesus ei hakanud temaga tõrelema. Ta hoopis lohutas teda kaastundlikult ja pöördus ta poole sõnaga „tütar”. Kuidas küll pidi see Jeesuse sõna naise hinge trööstima! Ja kui rõõmus võis olla Jeesus, et sai ta terveks teha!

Kui Jeesus üles äratati, ilmus ta esimesena Maarja Magdaleenale ja veel ühele jüngrile, kelle kohta Piiblis öeldakse, et ta oli „teine Maarja”. Jeesus oleks võinud esmalt ilmuda Peetrusele, Johannesele või mõnele teisele meesjüngrile. Selle asemel rõhutas ta naiste väärikust, lastes neil olla oma ülesäratamise esimesed tunnistajad. Ingel andis naistele käsu teatada sellest hämmastavast sündmusest Jeesuse meesjüngritele. Jeesus lausus naistele: „Minge ning teatage mu vendadele” (Matteuse 28:1, 5–10). Polnud kahtlustki, et Jeesus ei lasknud end kuidagi mõjutada tolle aja juutide seas valitsenud eelarvamuslikul seisukohal, et naised pole pädevad olema seaduslikud tunnistajad.

Niisiis selle asemel, et olla naiste suhtes mingil moel erapoolik või ükskõikselt üleolev, näitas Jeesus hoopis, et ta peab neist lugu ja hindab neid. Vägivald naiste kallal on täielikus vastuolus sellega, mida õpetas Jeesus, ning me võime olla kindlad, et tema hoiakus peegeldus täiuslikult Isa Jehoova suhtumine.

Naised Jumala hoole all

„Mitte kusagil muistsetes Vahemeremaades ega Lähis-Idas ei antud naistele vabadust, mis neil on nüüdisaja Lääne ühiskonnas. Tavakohaselt allusid naised meestele, just nagu orjad allusid vabadele ja noored vanadele. ... Poeglapsi peeti väärtuslikumaks kui tütarlapsi ning imikueas tüdrukud jäeti mõnikord lageda taeva alla surema.” Nii kirjeldab üks piiblisõnastik vanaajal valitsenud suhtumist naistesse. Paljudel juhtudel pandi naised orjadega peaaegu et samale tasemele.

Piibel kirjutati just sel ajal, kui tavad peegeldasid niisugust hoiakut. Kuid hoolimata sellest, väljendas Jumala antud  seadus, mis on kirjas Piiblis, sügavat austust naiste vastu, mis oli teravaks kontrastiks muistsetes kultuurides levinud suhtumisele.

Jehoova huvi naiste heakäekäigu vastu võib selgelt näha neist juhtumitest, mil ta tegutses naiste heaks, kes teda teenisid. Kahel korral sekkus ta sündmustekäiku, et kaitsta Aabrahami kaunist naist Saarat kuritarvitamise eest (1. Moosese 12:14–20; 20:1–7). Jumal osutas soosingut Jaakobi naisele Leale, keda mees vähem armastas, ning „avas tema üsa”, nii et Lea tõi poja ilmale (1. Moosese 29:31, 32). Kui kaks jumalakartlikku iisraeli ämmaemandat riskisid Egiptuses oma eluga, jättes heebrea poeglapsed surmamata, tasus Jehoova neile sellega, et „andis neile suured pered” (2. Moosese 1:17, 20, 21). Samuti vastas ta Hanna hardale palvele (1. Saamueli 1:10, 20). Ja kui ühe prohveti lesk pidi silmitsi seisma võlausaldajaga, kes oli valmis tema lapsed võlakatteks ära võtma, ei jätnud Jehoova teda hätta. Armastavalt andis ta prohvet Eliisale võime suurendada selle lesknaise õlivarusid, nii et naine sai oma võla ära maksta ja tal jäi veel piisavalt õli pere tarviski. Nõnda ei kaotanud lesknaine ei oma lapsi ega oma väärikust (2. Moosese 22:21, 22; 2. Kuningate 4:1–7).

Prohvetid mõistsid korduvalt hukka naiste rõhumise ja nende kallal vägivalla tarvitamise. Prohvet Jeremija lausus iisraellastele Jehoova nimel: „Tehke õigust ja olge õiglased ning päästke riisutu rõhuja käest; ärge vaevake, ärge tehke liiga võõrale, vaeselelapsele ja lesknaisele, ja ärge valage siin paigas süütumat verd!” (Jeremija 22:2, 3). Varem oli taunitud Iisraeli rikaste ja vägevate käitumist, kuna nad olid naised nende kodudest välja ajanud ning nende lapsi halvasti kohelnud (Miika 2:9). Õiglane Jumal näeb, milliseid kannatusi see naistele ja nende lastele põhjustab, ning ta mõistab sellised õelad teod hukka.

„Tubli naine”

Õpetussõnade raamatu muistne kirjutaja näitas, kuidas tuleks suhtuda tublisse naisesse. Kuna Jehoova on oma Sõnasse lasknud talletada selle kauni kirjelduse naise rollist ja seisundist, võime olla kindlad, et see on tema suhtumine. Sellist naist hinnati, temast peeti lugu ja teda usaldati, mitte ei surutud alla ega alavääristatud.

Õpetussõnade raamatu 31. peatükis kirjeldatud tubli naine on agar ja töökas. Ta töötab „virkade kätega”, kaupleb ja teeb isegi kinnisvaratehinguid. Ta soovib põldu ja hangib selle. Ta valmistab särke ja müüb neid ning annab kaupmeestele vöösid. Ta on väga tarmukas ja virk. Lisaks peetakse väga lugu tema tarkusesõnadest ja heldusest. Tulemuseks on see, et tema mees, pojad ja mis kõige tähtsam, Jehoova, hindavad teda kõrgelt.

Naised ei peaks olema meeste rõhumise ohvrid, keda ära kasutatakse, halvasti koheldakse või muul viisil kuritarvitatakse.  Abielunaise osa on hoopis olla oma mehe õnnelik ja tubli abiline (1. Moosese 2:18).

„Osutage neile austust”

Kui Peetrus, keda juhtis Jumala vaim, kirjutas kristlikele abielumeestele sellest, kuidas peaks kohtlema oma naist, kutsus ta mehi üles jäljendama Jehoova ja Jeesus Kristuse suhtumist. Ta kirjutas: „Teie, mehed, ... osutage neile austust” (1. Peetruse 3:7). Inimesele austuse osutamine viitab sellele, et teda hinnatakse kõrgelt ja temast peetakse sügavalt lugu. Seega mees, kes austab oma naist, ei alanda teda, ei suru teda maha ega tarvita ta kallal vägivalda. Pigem väljendab ta nii oma sõnade kui ka tegudega – seda nii avalikult kui ka omavahel –, et ta oma naist armastab ning kalliks peab.

Lugupidav suhtumine naisesse suurendab kindlasti perekonnaõnne. Mõelgem Carlose ja Cecilia peale. Ühel abieluetapil pidasid nad alatasa sõnasõda, ilma et oleksid jõudnud lahenduseni. Mõnikord nad lihtsalt ei rääkinud enam üksteisega. Nad ei teadnud, kuidas oma probleeme lahendada. Carlos oli agressiivne, Cecilia aga nõudlik ja uhke. Ent kui nad hakkasid Piiblit uurima ja õpitut ellu rakendama, muutus olukord paremaks. Cecilia räägib: „Ma tajun, et Jeesuse õpetused ja tema jäetud eeskuju on muutnud nii minu kui ka mu abikaasa isiksust. Tänu Jeesuse eeskujule olen palju alandlikum ja mõistvam. Olen õppinud palves Jehoovalt abi paluma, nagu Jeesus seda tegi. Carlos on muutunud sallivamaks ning õppinud end paremini valitsema, et võiks osutada naisele austust, nagu Jehoova seda soovib.”

Nende abielu pole küll täiuslik, kuid see on ajaproovile vastu pidanud. Viimastel aastatel on neil tulnud maadelda tõsiste raskustega: Carlos kaotas oma töökoha ning talle tehti vähioperatsioon. Need raskused aga ei ole nõrgendanud nende abielusidet, pigem on see muutunud tugevamaks.

Sellest ajast, kui inimesed langesid ebatäiusesse, on paljudes kultuurides naisi vääritult koheldud. Neid on kuritarvitatud nii füüsiliselt, vaimselt kui ka seksuaalselt. Kuid see pole olnud Jehoova soov, et naisi nõnda koheldakse. Piibel näitab väga selgelt, et sõltumata ühiskonna kultuurilisest hoiakust, tuleb kõiki naisi kohelda austuse ja lugupidamisega. Selle õiguse on andnud neile Jumal.

[Pilt lk 4, 5]

Samaaria naine

[Pilt lk 4, 5]

Haige naine

[Pilt lk 4, 5]

Maarja Magdaleena

[Pilt lk 6]

Jehoova kaitses Saarat kahel korral

[Pilt lk 7]

Carlose ja Cecilia abielu oli purunemise äärel

[Pilt lk 7]

Carlos ja Cecilia praegu