Piibli seisukoht

Kas Jumal andestab tõsiseid patte?

HALASTUS on Jumala tähtsaimaid omadusi (Laul 86:15). Kui ulatuslik on tema halastus? Laulik kirjutab: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks? Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks!” (Laul 130:3, 4). Teisest kirjakohast võime lugeda: „Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad! Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:12–14).

Jehoova halastus on ilmselgelt piiritu ja helde ning arvestab meie küündimatuse ja ebatäiusega – sellega, et oleme „põrm”. Vaadelgem Piibli näiteid Jumala halastuse ulatuse kohta.

Apostel Peetrus salgas Kristust kolm korda (Markuse 14:66–72). Kui apostel Paulus oli veel uskmatu, kiusas ta Kristuse järelkäijaid taga. Ta andis mõningate kristlaste hukkamise poolt oma hääle. Ka kiitis ta heaks selle, et üks neist mõrvati (Apostlite teod 8:1, 3; 9:1, 2, 11; 26:10, 11; Galaatlastele 1:13). Mõned Korintose koguduse liikmed olid enne kristlaseks saamist olnud joodikud, anastajad („riisujad”, P 1997) ja vargad (1. Korintlastele 6:9–11). Ometi pälvisid nad kõik lõpuks Jumala heakskiidu. Miks ta andestas neile?

Kolm sammu Jumala halastuse pälvimiseni

„Ma olen armu saanud, sest ma olin seda teinud teadmata, uskmatus meeles,” kirjutas Paulus (1. Timoteosele 1:13). Tema avameelne ütlus näitab meile esimest sammu Jumala andeksanni pälvimise teel: vabanemist teadmatusest seeläbi, et omandatakse täpseid teadmisi Jehoova ja tema mõõdupuude kohta, nii  nagu need on toodud ära Piiblis (2. Timoteosele 3:16, 17). Kindlasti ei saa me olla Loojale meelepärased, kui me teda hästi ei tunne. Jeesus ütles palves oma Isale: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3).

Kui ausameelsed inimesed sellise tundmise omandavad, kahetsevad nad sügavalt oma endisi väärtegusid, see aga ajendab neid meelt parandama. See ongi teine samm Jumala andeksanni poole. Kirjakohas Apostlite teod 3:19 öeldakse: „Parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks.”

Selles salmis tuuakse ära ka kolmas samm: pöördumine. Pöörduda tähendab endist käitumisviiside ja hoiakute hülgamist ning Jumala mõõdupuude ja seisukohtade omaksvõttu (Apostlite teod 26:20). Ühesõnaga, seda, et inimene on tõesti siiralt palunud Jumalalt andestust, näitab tema uus eluviis.

Jumal ei andesta kõike

Mõningate inimeste patte Jumal ei andesta. Paulus kirjutab: „Kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest; vaid mingi hirmus kohtu ootamine” (Heebrealastele 10:26, 27). Väljend „meelega pattu tegema” viitab sügavasti sissejuurdunud pahelisusele, tõeliselt kurjale südamele.

Selliseks muutus Juudas Iskarioti süda. „Hea oleks sellele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!” sõnas Jeesus (Matteuse 26:24, 25). Oma aja usujuhtidele ütles ta: „Teie olete oma isast kuradist ... Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!” (Johannese 8:44). Nagu Saatan, olid need mehed üdini pahelised. Nad ei tundnud tehtu pärast kahetsust, vaid kalestusid kurja tehes hingelt veelgi. * Tõsi küll, ka siira meelega kristlased patustavad ebatäiusest ja nõrkustest tulenevalt mõnikord tõsiselt. Ent nende eksimused ei tulene sissejuurdunud kurjast meelelaadist (Galaatlastele 6:1).

Halastav lõpuni

Jehoova ei näe mitte ainult pattu, vaid ka patustaja hoiakut (Jesaja 1:16–19). Mõelgem korraks kurjategijaile, kes olid naelutatud Jeesuse kõrvale postile. Ilmselt olid nad mõlemad sooritanud tõsiseid kuritegusid, sest üks meestest möönis: „Me saame kätte, mis meie teod on ära teeninud, aga see [Jeesus] ei ole teinud midagi ebakohast!” Selle kurjategija sõnadest ilmneb, et ta teadis midagi Jeesusest, ning just see võis tuua tema hoiakus esile positiivse muutuse. See ilmnes sellest, mida ta Jeesust härdalt paludes edasi sõnas: „Mõtle minule, kui sa oma kuningriiki tuled!” Kuidas Kristus sellisele südamesttulevale pöördumisele vastas? „Tõesti ma ütlen sulle täna: sa oled koos minuga paradiisis,” lausus ta (Luuka 23:41–43, UM).

Mõelgem sellele: Jeesuse viimastes sõnades, mis ta inimesena lausus, kajastus halastus mehe vastu, kes möönis, et ta on väärt surmaotsust. Kui lootustandev! Niisiis võime eelnevat silmas pidades olla kindlad, et kõigisse, kes ilmutavad ehtsat meeleparandust, suhtuvad nii Jeesus Kristus kui ka tema Isa Jehoova olenemata nende varasematest tegudest kaastundlikult (Roomlastele 4:7).

[Allmärkus]

KAS SA OLED MÕELNUD?

◼ Kuidas sa iseloomustaksid Jumala halastust? (Laul 103:12–14; 130:3, 4.)

◼ Milliseid samme peab inimene Jumala heakskiidu pälvimiseks astuma? (Johannese 17:3; Apostlite teod 3:19.)

◼ Mida lubas Jeesus postile naelutatud kurjategijale? (Luuka 23:43.)

[Pilt lk 10]

Jeesus näitas, et tõsiseid patte võib andeks saada