Iidsed tavad nüüdisaja Mehhikos

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

TÄNAPÄEVA Mehhikos on mobiiltelefonide ja Interneti kõrval ikka veel kindel koht ka iidsetel usukommetel ning tõekspidamistel. Sajandite jooksul on mõningad indiaanlaste tavad segunenud roomakatoliiklusega. Need tavad annavad nüüdki Mehhiko katoliiklaste jumalateenimisele oma näo.

Näiteks lähevad paljud mehhiklased iga aasta 2. novembril surnuaedadesse tähistama hingedepäeva, mida kutsutakse ka surnute mälestuspühaks. Kadunukestele jäetakse lilli, toitu ja alkohoolseid jooke. Mõni toob kohale koguni muusikabändi, et kallis kadunu saaks kuulata oma lemmiklaule. Samuti püstitavad paljud katoliiklased kodus altari, kuhu nad seavad üles surnud omakse foto.

„Enciclopedia de México” märgib, et mõningates surnute mälestamisega seotud tavades paistab olevat „säilinud kuudele ochpaniztli ja teotleco omaseid indiaanitseremooniad, kus manes’itele [surnute hingedele] ohverdati oktoobri lõpus ja novembri alguses saagikogumise lõppedes cempasúchil’i taime õisi ja rahvuslikku maisirooga tamale’t”. Nagu entsüklopeedia märgib, on mõningates sellistes kommetes eelhispaaniaaegsete karnevalipidustuste hõngu.

Usuline hardus

Mehhiko katoliiklased peavad 12. detsembril püha. Méxicos Tepeyaci mäe jalamil asuva Guadalupe Neitsi kiriku juurde koguneb sel ajal kõikjalt Mehhikost tulnud tuhandeid palverändureid. Paljud on kõndinud päevi, palvetades teel olles neitsi poole. Jõudnud kohale, sisenevad nad kirikusse kombekohaselt põlvili roomates (ülal) ning ohverdavad seal roose.

Tänapäeval võib Guadalupe Neitsi kujusid näha ka era- ja kortermajades, samuti bussipeatustes ning muudes avalikes paikades. Neitsile on antud ka tiitlid „Jumalaema” ja „Tepeyaci Väike Mustanahaline”. Alates 16. sajandist on usklikud omistanud talle tervendamisi ja muid imesid.

Harduse juured

Jumalanna harras austamine, nagu ka muud selle püha erijooned, on saanud alguse asteegi jumalaema Cihuacóatli kummardamisest, keda kutsutakse ka nimega Tonantzin (’Meie Väike Ema’). Ajalooteoses „México a través de los siglos” öeldakse, et selle  jumalanna, samuti tema poja Huitzilopochtli tõid endisesse asteegi suurriigi pealinna Tenochtitláni, nüüdsesse Mexicosse, algusaegade asteegid.

Tepeyaci mäel asunud Cihuacóatli templi hävitasid hispaanlased. Pärimuse kohaselt ilmus Guadalupe Neitsi vähem kui 40 aastat pärast Kolumbuse maaleastumist seal kohalikule indiaanlasele Juan Diegole. Neitsi olevat väidetavasti palunud, et talle püstitataks sinna paika pühamu.

Asteekidel oli Cihuacóatl väga suures aus. Öeldavasti olnud tal pikad lahtised juuksed ja lumivalge kleit. Tema templi sissepääs oli nii madal, et siseneda sai vaid põlvili. Kui usklik oli sisse jõudnud, nägi ta iidolitest ümbritsetud jumalanna kuju, mistõttu too näis olevat otsekui „jumalate ema”.

Cihuacóatli pidustuste käigus toodi inimohvreid, tantsiti ja korraldati paraad, kus sõdalastel olid „käes, ümber kaela ja pea roosid” ehteks. Need roosid toodi templi tipus Huitzilopochtlile ohvriks. Cihuacóatli pidustustele tulid indiaanlased, sealhulgas paljud Guatemalast, jalgsi koguni ligi paari tuhande kilomeetri kauguselt.

Kas päritolul on tähtsust?

Katoliiklaste pühakuju Guadalupe Neitsi kummardamise juured on ilmselgelt nende rahvaste riitustes, kes ei kummardanud Piibli tõelist Jumalat (Laul 83:19). Kas sel on mingit tähtsust? Kas mingi jumalakummardamisvormi algläte on ikka oluline?

Apostel Paulus annab selles osas tarka nõu: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega ... Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? Või mis osa on usklikul uskmatuga?” Samuti ütles Paulus: „Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on!” (2. Korintlastele 6:14, 15; 1. Tessalooniklastele 5:21).

Selline manitsus kulub ka tänapäeval ära. Meil oleks hea mõelda, mil viisil me Jumalat kummardame, ja küsida endalt: „Kas see, kuidas ma Jumalat kummardan, sobib täpselt kokku Jumala Sõna Piibli õpetustega? Või kas on selles midagi sellist, mis pärineb väärjumalakummardajate kombestikust?” Inimene, kes soovib olla meelepärane tõelisele Jumalale Jehoovale, teeb targasti, kui püüab saada neile küsimustele vastused.

[Pilt lk 23]

Guadalupe Neitsi kiriku juurde saabuvad palverändurid

[Pilt lk 23]

Pillimehed 2. novembril haudade juures