Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis vandumises halba on?

Mis vandumises halba on?

Noored küsivad:

Mis vandumises halba on?

„Tahtsin oma koolikaaslaste moodi olla. Arvan, et sealt saigi alguse minu komme vanduda.” (Melanie) *

„Ma ei osanud teha vandumisest mingit numbrit. Kuulsin vandumist kogu aeg küll koolis, küll kodus.” (David)

MIKS on nii, et kui täiskasvanud vannuvad ehk kasutavad vägisõnu, peetakse seda tihtilugu normaalseks nähtuseks, aga kui noored seda teevad, ollakse äärmiselt pahased? Kas selle, mil on kohane vanduda, määrab ära inimese iga? Kuna nõnda palju inimesi kasutab roppu keelt – ja kui east sõltuvalt paistavad kehtivat topeltnormid –, võib tekkida küsimus, mis siis vandumises nii halba on?

Kuidas inetu keel külge jääb

Pole kahtlustki, et vandumine on laialt levinud. Noored on öelnud, et kui nad iga koolis kuuldud labase sõna eest krooni saaks, poleks tarvis tööd tehagi ja nende vanemad võiksid töölt ära tulla. „Juhtub, et mu koolikaaslased tarvitavad argivestluste käigus igas lauses kohe mitut vandesõna,” ütleb 15-aastane Eve. „Sellist kõnet päev läbi kuuldes on raske hoiduda rääkimast nagu teisedki.”

Kas ka sind ümbritsevad nagu Evet inimesed, kes kasutavad vandesõnu? Kas see komme on sullegi külge hakanud? * Sel juhul võta veidi aega, et mõelda järele, mis tegelikult paneb sind vanduma. Kui oled selles selgusele jõudnud, on sul kergem sedasorti kombest lahti saada.

Selgitamaks välja, miks sa vannud, püüa vastata järgmistele küsimustele.

Miks sa tavaliselt vannud?

□ Et väljendada viha või pettumust

□ Et võita tähelepanu

□ Et pälvida kaaslaste heakskiitu

□ Et ennast maksma panna

□ Et seista vastu autoriteedile

□ Muu ․․․․․

Millises olukorras on vandesõnad kõige kergemad tulema?

□ Koolis olles

□ Tööl olles

□ Meile või tekstisõnumeid koostades

□ Omaette olles

Millega ma vandumist õigustan?

□ Kaaslased teevad seda

□ Vanemad teevad seda

□ Õpetajad teevad seda

□ Meelelahutus kubiseb sellest

□ Selles pole midagi halba – need on ju kõigest sõnad

□ Vannun ainult nende inimeste seltskonnas, keda see ei häiri

□ Muu ․․․․․

Miks üldse püüda sellest kombest lahti saada? Kas vandumine on tõepoolest halb asi? Mõelgem järgnevale.

Need ei ole kõigest sõnad. Jeesus ütles: „Mida süda täis, sellest suu räägib!” (Luuka 6:45). Pane tähele, et see, mida me ütleme, ei räägi mitte lihtsalt sellest, milline inimene me tahaksime olla, – see räägib hoopis, milline inimene me juba oleme. Isegi kui sa kasutad inetut keelt vaid seepärast, et teised nii teevad, näitab nende jäljendamine seda, et sa ’järgned jõugule’ ega suuda jääda iseendaks (2. Moosese 23:2).

Aga see pole veel kõik. Keeleekspert James O’Connor ütleb: „Inimesed, kes tarvitavad vandesõnu, kalduvad tihtipeale olema pahurad, kriitilised, küünilised, vihameelsed, vaidlushimulised ja õnnetud kaeblejad.” Näiteks need, kes vannuvad iga kord, kui miski viltu läheb, näivad arvavat, et kõik peab alati minema nii, nagu nad oodanud on. Möödalaskmised käiksid neile otsekui üle jõu. O’Connor märgib, et seevastu need, kes ei vannu, „on üldjuhul rahulikud, ... küpsed inimesed, keda igapäevased viltuminekud rööpast välja ei vii”. Millist tüüpi inimene tahaksid sina olla?

Vandumine määrib su head nime. Nagu enamikule noortele, on ka sinule arvatavasti tähtis, milline sa välja näed. Sa soovid endast head muljet jätta. Kuid kas sa ka tead, et see, kuidas sa räägid, jätab teistele tugevama mulje kui see, kuidas sa välja näed? Fakt on, et sinu kõnest olenevad sellised asjad nagu

▪ kes tahab sinuga sõbrustada,

▪ kas sind võetakse mingile konkreetsele tööle või mitte,

▪ mil määral sinust lugu peetakse.

On tõsi, et algne mulje, mis inimestel meie välimuse põhjal tekib, haihtub üldjuhul kiiresti, kui hakkame kõnelema. O’Connor tõdeb: „Me ei tea kunagi, kui palju me oleme ära rikkunud võimalusi saada endale uus sõber või kui sageli me oleme tõuganud inimese endast eemale või kaotanud tema lugupidamise, sest oleme mõtlematult kasutanud inetut keelt.” Mida sellest õppida? Kui su kõne on labane, teed endale vaid halba!

Vandumine räägib lugupidamatusest kõne Looja vastu. Oletagem, et sa kinkisid oma sõbrale pluusi. Mida sa tunneksid, kui näeksid sõpra kasutavat seda pluusi põrandakaltsu või uksematina? Mõelgem, mida tunneb meie Looja, kui me oma kõneandi vääriti tarvitame. Pole sugugi üllatav, et Jumala Sõna ütleb: „Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga” (Efeslastele 4:31).

Nagu sa näha võid, on igati põhjust vandumine lõpetada. Kuidas sellest kombest lahti saada, kui see on juba sügavale juurdunud?

Esiteks: Tunnista vajadust end muuta. Tõenäoliselt ei lõpeta sa vandumist seni, kuni sa pole mõistnud, kuidas kõneviisi muutmine sulle kasuks tuleb. Millised alltoodud tegurid ajendaksid sind vandumist lõpetama?

□ See kõne on Loojale meelepärane

□ See suurendab teiste lugupidamist minu vastu

□ See aitab mul sõnavara laiendada

□ See teeb minust parema inimese

Teiseks: Jõua selgusele, mis paneb sind vanduma. Melanie lausub: „Vandumine andis mulle üleolekutunde. Ma ei tahtnud lasta inimestel end maha tallata. Soovisin ohje enda käes hoida, teistele peale hüpata, nagu seda kõik mu sõbrad tegid.”

Kuidas on lugu sinuga? Mõistmine, miks sa vannud, on probleemi käsitlemise otsustav tegur. Kui sa näiteks vannud vaid seepärast, et kõik teevad nii, tuleb sul õppida kasvatama enesekindlust. Kohane enesest lugupidamine on tähtis omadus teel küpsusele – ning tõhus abi vandumise kombest lahtisaamiseks.

Kolmandaks: Leia teisi mooduseid enda väljendamiseks. See ei tähenda lihtsalt keele hammaste taga hoidmist. Et saada lahti harjumusest inetult kõnelda, tuleb „riietuda uue inimesega” (Efeslastele 4:22–24). Tänu sellele õpid end paremini valitsema ning endast – ja samuti ka teistest – lugu pidama.

Riietuda uue inimesega ja selliseks ka jääda aitavad sind järgnevad kirjakohad.

Koloslastele 3:2: „Mõelge sellele, mis on ülal.”

Rakendus: harjuta oma meelt väärtustama õigeid asju. Seda, kuidas sa kõneled, mõjutavad sinu mõtted.

Õpetussõnad 13:20: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti!”

Rakendus: sind võib mõjutada kaaslaste keelekasutus.

Laul 19:15: „Olgu su meele pärast mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Jehoova.”

Rakendus: Jehoova paneb tähele, kuidas me oma kõneandi kasutame.

Kas vajad edasist abi? Soovitame sul kasutada oma edenemise jälgimiseks ülaltoodud tabelit, kuhu võid märkida, kui mitu korda sa oled vandesõna kasutanud. Võid üllatuda, kui kiiresti sa võid oma sõnavara parandada!

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

^ lõik 3 Nimed selles artiklis on muudetud.

^ lõik 8 Kristlastel on kaalukas põhjus vältida roppu keelt, sest Piibel ütleb: „Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust”, „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud” (Efeslastele 4:29; Koloslastele 4:6).

MÕTTEAINET

Kuidas võib vandumine mõjutada seda,

▪ milliseid sõpru sa endale võidad?

▪ kas sind tööle võetakse?

▪ kuidas teised sinusse suhtuvad?

[Teabegraafika lk 21]

JÄLGI OMA EDENEMIST

Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

1. nädal ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․

2. nädal ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․

3. nädal ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․

4. nädal ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․․․․․ ․․․․․ ․․․․․․․ ․․․․․․․․

[Pilt lk 20]

Kallihinnalise kingiga ei käiks sa vääriti ümber. Miks siis väärtarvitada kõneandi?