Termaalkümblate maal

ENAM kui 2000 aastat tagasi rajasid keldid mitme mineraalveeallika lähedusse asunduse ja andsid sellele nimeks Ak-Ink (’Rohked Veed’). Tänapäeval tuntakse Ak-Inki Ungari pealinna Budapestina, Euroopa ühe vanema linnana. Algasukatele meeldis kasta end vahetevahel kuumaveeallikaisse, mis pakkusid värskendust ning leevendasid valusid ja vaevusi.

Esimesel sajandil m.a.j hakkas seda Euroopa osa valitsema Rooma. Roomlased laiendasid asundust ja rajasid siia sõjaväelaagri, mida nad nimetasid Aquincumiks. Arvatakse, et see nimi tuleneb kas keldi sõnast, mis tähendab vett, või ladina väljendist aqua quinque (’viis vett’). Roomlased ehitasid akvedukte, kanalisatsioonisüsteeme ning nii üldkasutatavaid kui eravaldusse kuuluvaid kümblusasutusi. Seega on Budapesti kuurortidel pikk ajalugu.

Pärast Rooma impeeriumi allakäiku kulus sajandeid, enne kui kümblusasutused jälle ausse tõusid. 15. sajandi kirjamehed ülistasid Ungari pealinna lähedasi termaalveekuurorte, mistõttu linna populaarsus kasvas tublisti. Teatakse, et kuningas Mátyás I, kes valitses Ungarit aastatel 1458–1490, ühendas varikatusega vahekäigu abil kuningalossi oma lemmikspaa Ráczi kuurordiga. Seega ei seganud ilm spaa külastamist.

16.–17. sajandil võtsid türklased enda valdusse suurema osa Ungarist, kaasa arvatud pealinna. Nad ehitasid aurusaunu ja kuumaveesaunu, mis mõlemad on islami tseremoniaalsetes kümbluskommetes ning türklaste seltsielus olulisel kohal. Türklaste võrratud saunad kujutasid endast kuppelkatusega kaetud ja astmestikuga ümbritsetud basseine, kus vesi ulatus umbes õlgadeni. Basseine, mida kasutasid kordamööda kas mehed või naised, ümbritsesid vannid ja puhkepaigad. Mõningad neist saunadest on praegugi kasutusel.

 Ühes 1673. aasta reisikirjas tehakse juttu sellest, et praegu Budapestina tuntud piirkonna kümblad on ühed Euroopa toredamad „suure hulga kuumaveeallikate ja nende tervistavate omaduste tõttu, aga ka kuurordihoonete suuruse ja kauniduse tõttu”. 19. sajandil rikastus kuurordikultuur veelgi, kui soome aurusaun paremini tuntuks sai. Aja jooksul lisandusid Budapesti kümblatesse saunad, aururuumid ja külmaveebasseinid.

Piirkonna geoloogia

Budapesti 123-st kuumavee- ja 400-st mineraalveeallikast purskab päevas välja umbes 70 miljonit liitrit vett. Millest selline veerikkus? Vastuse annab piirkonna geoloogia.

Läbi Budapesti voolav Doonau jõgi eraldab läänekaldal paiknevaid Buda mägesid Pesti tasandikest idakaldal. Kaugetel aegadel kattis seda ala meri, millest on jäänud järele lubjakivi- ja dolomiidilasundid. Need kivistised kattusid savi, mergli, liiva ja kivisöega.

Maakoore pragude kaudu saavad sademed tungida sügavustesse, kus mineraalidest rikkad kivimid veed kuumaks kütavad. Seejärel tungivad auravad ja surve all veed kas pragude või puuraukude kaudu tagasi pinnale.

Selline geoloogiline seis ei valitse mitte ainult Budapestis, vaid kõikjal Ungaris. Seetõttu võivad maa paljud paigad uhkustada mineraalidest rikaste vetega ning kaunite veekuurortidega, millel arvatakse olevat raviv ja tervistav toime. *

Kuumaveeallikad on juba ammust aega maailma paljudes paikades kõrges hinnas. Nende leidmine Seiri mägismaal Surnumere ja Akaba lahe vahel vääris äramärkimist ka Piibli patriarhide päevil (1. Moosese 36:24, P 1997).

Meie koduplaneet sisaldab veel palju keerukat, mida inimesel tuleb alles uurida. Kuidas rajas Jumal maa ning lõi kõik selle imed? Sellistele küsimustele mõtlemine paneb jumalakartlikud inimesed tundma aukartust Looja mõõtmatu tarkuse ees (Iiob 38:4–6; Roomlastele 1:20).

[Allmärkus]

[Pilt lk 24, 25]

Termaalkümbla Gellérti hotellis

[Pilt lk 24]

Türklaste ehitatud Rudase saun

[Pilt lk 24, 25]

Széchenyi termaalkümbla talvel

[Piltide allikaviide lk 24]

Kõik fotod: Courtesy of Tourism Office of Budapest