Hunnitu laht

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

MEHHIKO ja California poolsaare vahel asub türkiissinine California laht (all), mida kutsutakse ka Cortési mereks. Suur osa siinsest kõrbesest rannikualast ja kaljustest saartest on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Mis on selles paigas siis nii erilist?

Rohkem kui 1000 kilomeetri pikkune ja keskmiselt 153 kilomeetri laiune California laht ning selle ümbrus on ilus ja ühtlasi liigirohke. California lahel on maailma ühed tugevamad looded, lahe põhjatipus on loodete ulatus kuni üheksa meetrit. Tänu rohkele päikesepaistele ja tõusuhoovusele, mis toob pinnale toitaineterikast vett, kihab laht planktonist ning kõiksugu eluvormidest. Okeanograaf Jacques-Yves Cousteau nimetas seda lahte maailma akvaariumiks nii tänu eespool mainitud teguritele kui ka sellele, et lahe veed on enamalt jaolt selged ja läbipaistvad.

California laht, kus elab üle 890 kalaliigi, kellest umbes 90-t ei leidu kuskil mujal maailmas, on sobivaks paigaks mereelustiku uurimiseks. Kahjuks on siiski paljude liikide arvukus langemas ning nende hulka kuulub ka peidulise eluviisiga kalifornia pringel.

Olles pringlitest väikseim, kasvab ta kõigest pooleteise meetri pikkuseks. Värvuselt varieerub see mustade silmarõngastega pringel tuhmhallist kollakaspruunini. Seda kartlikku loomakest, kes elab üksnes lahe madalates sogastes vetes Colorado jõe suudmes, nähakse harva ning tema käitumisest pole palju teada. Tegelikult avastati see liik alles 1958. aastal, mil Baja California rannast leiti kolm pringli koljut.

 Kalifornia pringlid, keda on vaid sadu, on arvatud kriitiliselt ohustatud liikide hulka. Olgugi, et need pringlid on kaitse all, hukkub igal aastal kümneid pringleid kalavõrkudes. Et see haruldane imetaja välja ei sureks, rajati Mehhikos looduskaitseala, mis hõlmab osaliselt ka kalifornia pringli elupaika. Muude lahe püsiasukate ja läbirändajate hulka kuuluvad vaalad, hiid-sarvikraid, nahkkilpkonnad, sukelnorsud ning odaninad, marliinid, purikalad ja hiigelsuurtes parvedes ujuvad tuunid.

Lahe lõunasopi sügavustest on teadlased leidnud eksootilisi eluvorme, keda on näinud vaid vähesed inimesed. Põhjus on selles, et need organismid elavad ligi 2000 meetri sügavusel Guaymase süvikus. Ookeani põhjas asuvad hüdrotermid tagavad elu olenditele, kes ei ammuta energiat mitte päikesevalgusest, vaid vesiniksulfiidist. Ühed hüdrotermide lähedal elutsevad põhjaasukad on habeloomad, ilma suuava ja sooltoruta karmiinpunaste kombitsatega ussikesed, kes elavad rühmadena, keha tagaots ookeanipõhja setteisse kaevunud, esiots püsti. Ja nii seistes õõtsuvad nad üheskoos kord külmas, kord kuumas vees. Habeloomad sõltuvad sümbioosist bakteritega, kes elavad nende keha sees. Ussikeste karmiinpunane kombitsakimp talitleb tegelikult hingamiselundina.

Kuigi California lahe bioloogiline mitmekesisus on ohus, on selle kaugem tulevik lootusrikas. Miks võib nii väita? Sest Looja hoolib meie maast nii väga, et sekkub peagi inimeste tegemistesse, kaitsmaks maad veel suurema kahju eest, ning taastab siin olukorra, mis vastab tema esialgsele eesmärgile (1. Moosese 1:26–28; Ilmutuse 11:18). Seda, kui kaunis on California laht tulevikus, on praegu raske ette kujutadagi. Et see on hunnitu, on võib-olla isegi vähe öeldud.

[Pilt lk 25]

Heeringavaal

[Pilt lk 25]

Habeloomad

[Piltide allikaviited lk 24]

Satelliitfoto: NASA/The Visible Earth (http://visibleearth.nasa.gov/); riff: © Dirscherl Reinhard/age fotostock

[Piltide allikaviited lk 25]

Rannik: Mexico Tourism Board; vaal: © Mark Jones/age fotostock; habeloomad: © Woods Hole Oceanographic Institution