Kas õnnelik tulevik on inimeste kätes?

Sa oled just sisse kolinud uude kivimajja, mis näib ilus ja vastupidav. Lõpuks on su unistus täitunud! Tulevik tundub nii helge. Kuid vaid mõne aasta jooksul ilmnevad ehituskonstruktsioonis vead ning maja tuleb lammutada. Sa oled täiesti löödud, ja sa pole ainuke. Samasugused probleemid on ka teistel selle piirkonna majadel. Asja uurides selgub, et põhjuseks on olnud ehitusvead ja viletsad tellised.

NAGU see maja, on terve maailm halvas olukorras. Hoolimata lugematutest sotsiaalsetest ja poliitilistest katsetustest ning imestusväärsetest edusammudest teaduse ja tehnoloogia vallas, näivad lagunevat ühiskonna alustalad. Paljudes maades on saanud igapäevaseks seadusetus ja anarhia. Kas meeleheide sunnib inimesi lahendama oma probleeme ning rajama lõpuks ometi hea valitsuse? Vaadelgem, mida on öelnud mõned autoriteedid inimkonna minevikukatsetuste kohta.

„Oleme proovinud kõike”

Püüdes muuta maailma paremaks, on suured mõtlejad alates kreeka filosoofist Platonist kuni saksa poliitilise filosoofi ja sotsialisti Karl Marxini pakkunud välja mitmeid poliitilisi ideoloogiaid. Mis on olnud tulemuseks? Ühes ajakirja „New Statesman” artiklis kirjutati: „Me pole suutnud kaotada vaesust ega tuua maa peale rahu. Tegelikult tundub, et me oleme saavutanud just vastupidise. Põhjus pole selles, et me ei oleks püüdnud. Me oleme proovinud kõike alates kommunismist kuni vabaturuni, Rahvasteliidust tuumaähvardusteni. Me oleme pidanud liiga palju sõdu, et lõpetada sõjad ning panna end uskuma, et me teame, kuidas tuua rahu, ning mõned meie linnaosad näevad välja, nagu toimuks seal pidevalt välksõda.” Artiklis öeldi veel: „Me astusime [20.] sajandisse täis usku, et teadlased päästavad meid, kuid selle sajandi lõpus ei usu me ühtainustki nende lausutud sõna.”

2001. aastal kirjutas Londoni ülikooli majandus- ja sotsiaalajaloo emeriitprofessor Eric Hobsbawm, et valitsused „seisavad silmitsi ajastuga, mil inimtegevuse mõju keskkonnale  ja maakerale on saavutanud astronoomilised mõõtmed”. Nende probleemide lahendamiseks või kergendamiseks „on vaja tarvitusele võtta abinõusid, mille toetuseks ei saada kindlasti piisavalt poolthääli ning mida tarbijad ei eelistaks. See aga pole pikas perspektiivis hea ei demokraatiale ega ka maakerale”.

Nähes, et maailm seisab katastroofi lävel, küsis tuntud astrofüüsik ja bestselleri autor Stephen Hawking: „Kuidas saab maailmas, kus poliitikas, ühiskonnas ja keskkonnas valitseb kaos, inimsugu veel 100 aastat eksisteerida?”

Miks nii sünge hinnang?

Ainult Piiblist võib leida selge vastuse küsimusele, miks ei ole inimesed suutnud iseenda üle rahuldaval viisil valitseda. Selles raamatus öeldakse otse, millises olukorras inimesed on. Mõtle järgmisele neljale põhitõele.

Me oleme kõik ebatäiuslikud. „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Nii nagu mõrad tellistes võivad nõrgestada ehitist ja põhjusta selle varingu, ilmneb päritud ebatäius inimestes viisil, mis nõrgestab ühiskonda. Selle näitena võiks tuua korruptsiooni, ebaaususe, ahnuse ja võimu kuritarvitamise. Selles loetelus pole midagi uut. Umbes 3000 aastat tagasi lausus üks tark piiblikirjutaja: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9).

Valitsusametnikud ja juristid mõistavad inimeste ebatäiust ja nõrkusi ning kehtestavad seetõttu tohutul hulgal seadusi. Samas aga teavad nad väga hästi, et seadusega ei saa inimese südamesse istutada ligimesearmastust ega seaduskuulekust.

Me oleme surelikud. „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi! Kui tema vaim [elujõud] väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” (Laul 146:3, 4.) Vanaaja Iisraeli kuningas Saalomon, keda peetakse kõigi aegade üheks targemaks valitsejaks, nägi, kui kasutuks võib osutuda tema nähtud vaev. Ta kirjutas: „Ma vihkasin kõike oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind! Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ... Seegi on tühi töö!” (Koguja 2:18, 19).

Me pole suutelised enda üle hästi valitsema. „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23.) Piibel õpetab, et isegi siis, kui  me oleksime täiuslikud, ei oleks meil Jumala algse eesmärgi kohaselt õigust enda üle valitseda ega ka oskusi seda edukalt teha. Miks näiteks ärritab inimesi mõte, et mõni teine inimene või inimesterühm ütleb neile, mida teha, või seab moraalsed ja eetilised mõõdupuud, mida järgida? Sest meid loodi nii, et me otsiksime juhtnööre eluks kelleltki kõrgemalt kui meie ise. Selleks kõrgemaks autoriteediks on Jumal (Jesaja 33:22; Apostlite teod 4:19; 5:29).

Inimesi mõjutab nähtamatu valitseja. „Kõik maailm on tigeda võimuses”, kelleks on Kurat-Saatan (1. Johannese 5:19). Näiteks, mida võiks korrumpeerunud juhtkonnaga firmas teha asjade kordaseadmiseks üks lihttööline? Väga vähe, kui üldse midagi. Sama peab paika ka nende probleemide kõrvaldamise osas, mille põhjustajaks on selle maailma nähtamatud valitsejad, kurjad vaimolendid, keda juhib Saatan. Piibel kirjeldab neid kui „valitsusi ja võime, selle pimeduse maailma valitsejaid, taevaaluseid kurjuse vaime” (Efeslastele 6:12).

Piibel mitte üksnes ei paljasta inimkonna eksimusi ja maailma nähtamatuid vaenlasi, vaid näitab ka, milline on lahendus kõigile meie probleemidele, ning annab seega kindla aluse lootuseks.

Looja aitab meid

Üksi ei leiaks me kunagi oma probleemidele lahendust. Ka kõige targem, mõjuvõimsam või rikkam inimene ei suudaks muuta siin artiklis mainitud neljast tõsiasjast isegi vaid üht. * Kuid järgmisest artiklist võime lugeda, et Looja pole meid unustanud ega hüljanud. Maakera õiguspärase Suveräänina kõrvaldab ta iga takistuse, mis on meie õnne teel, ning teeb seda üsna pea (1. Johannese 4:8). Kust me seda teame?

Nagu selgitati selle ajakirja eelmises numbris, kinnitavad maailmas asetleidvad sündmused ja sotsiaalsed olud, et me elame kaugel lõpuajas (2. Timoteosele 3:1; Matteuse 24:3–7). Lõppu ei too tuumahäving, asteroidiga kokkupõrge ega muu, mis hävitaks valimatult nii head kui ka halvad inimesed. Hoopis Jumal astub vahele ning tegutseb just nimelt kurjade vastu, kelle hulgas on ka need, kes soovivad, et maa üle valitseksid edasi inimesed (Laul 37:10; 2. Peetruse 3:7). Samal ajal teeb Jumal lõpu kõigile kannatustele, mida need jumalavastased on põhjustanud  * (2. Tessalooniklastele 1:6–9).

Seejärel lahendab Looja valitsuse probleemi, andes kogu võimu maa üle „Jumala riigile” (Luuka 4:43). Järgmisest artiklist võime lugeda, et see ülemaailmne valitsus aitab meil näha tulevikku hoopis uues valguses.

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 5]

INIMÜHISKONNA „LAGUNEVAD TELLISED”

▪ Me oleme kõik ebatäiuslikud.

▪ Me oleme surelikud.

▪ Me pole suutelised enda üle hästi valitsema.

▪ Inimesi mõjutab nähtamatu valitseja.

[Kast lk 6]

MAA EI HÄVI!

Looja eesmärgi kohta muuta maa jumalakartlikele inimestele turvaliseks ning rahurikkaks elupaigaks on Piiblis kindlaid tõendeid. Mõtle järgmistele piiblitekstidele.

„Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!” (Laul 104:5.)

„Sina oled kinnitanud maa ja see seisab!” (Laul 119:90.)

„Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti!” (Koguja 1:4.)

„Maa on täis Jehoova tundmist – otsekui veed katavad merepõhja!” (Jesaja 11:9.)

„[Jehoova on] maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18).