Muusika – hingekosutav kingitus Jumalalt

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

MUUSIKA avaldab inimestele tugevat mõju. See võib rahustada, kaasa haarata ja tuju tõsta. Selle kaudu võime väljendada nii oma rõõmu kui ka kurbust. Muusikal on olnud oma osa kõikides kultuurides läbi aegade ning see mõjutab ühtviisi nii meie mõtteid kui ka tundeid. Jah, muusika on tõepoolest kingitus Jumalalt (1. Moosese 4:21).

Tõenäoliselt oleme kõik muusikat kuulnud juba sünnist saadik. Võib-olla oli emal kombeks meile unelaulu laulda, kui olime väikesed. Teismelisena võis meile meeldida muusika, mis meis tugevaid emotsioone tekitas. Ja täiskasvanuna naudivad paljud meist rahustavat muusikat kas autoga koju sõites või pärast kiiret tööpäeva kodus olles.

Laulude sõnad võivad sisaldavad mõtteid riigi kultuuri või ajaloo kohta. Muistsetel iisraellastel oli kombeks laulda tähtsate sündmuste puhul (2. Moosese 15:1–21; Kohtumõistjate 5:1–31). Prohvet Mooses lõi laulu, mis rääkis ajaloost ja andis rahvale ka siiraid hoiatussõnu (5. Moosese 32:1–43). Tõenäoliselt olid niisugused laulud abiks meelespidamisel.

Ka sina võid laulda!

Võib-olla on sul tunne, et sa pole just kuigi musikaalne inimene. Kuid mõtle veidi inimhäälele. Peaaegu igaüks meist suudab tänu sellele mitmekülgsele instrumendile mingil määral laulda kas siis koos teiste instrumentidega või ilma nendeta. Seega, mis siis muud, kui aga tee suu lahti ja laula! Muidugi mõista ei pruugi teised meie lauluoskusest kohe vaimustuses olla, kuid sellepärast pole veel mõtet meelt heita. Harjuta laulmist ja küll sa näed, et ka edusammud ei jää tulemata.

„Hääl on otseselt seotud inimese kõige sügavamate tunnetega ja see on kõige võimsam vahend nende väljendamiseks,” ütleb ajakiri „Psychologies”. „[Laulmine] mõjutab tugevalt inimese emotsioone,” ütleb sopran Ainhoa Arteta. „Ma soovitan igaühel, kes tahab end lauluga väljendada, teha seda vabalt ja spontaanselt.”

Kuna muusikal on meie üle nii suur mõju, tuleks selle suhtes valiv olla. Näiteks on mõnel laulul küll kaunis meloodia, selle sõnad aga õigustavad või isegi õhutavad viha, kõlvatust ja vägivalda – asju, millega jumalakartlik inimene oma meelt ei lahuta (Efeslastele 4:17–19; 5:3, 4). „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” ütleb Jumala Sõna (Õpetussõnad 4:23). Tõepoolest, muusikavalik pole tühiasi. *

Muusika kui ravivahend

„Üks põhjus, miks muusika on olnud osa peaaegu kõikidest kultuuridest, on selle võime inimese tervist ja enesetunnet parandada,” ütleb raamat „Principles and Practice of Stress Management”. Ühes teises väljaandes märgitakse, et lauldes resoneerib ja vibreerib kogu inimese keha. Õrnad vibratsioonid aitavad aga kudedel lõdvestuda, mis võib leevendada valu.

Seepärast soovitavad mõned arstid stressi all kannatavatel patsientidel kuulata rahustavat muusikat, mis aitab lõõgastuda ja tõstab ka tuju. Mõnes haiglas mängitakse helisalvestisi koguni intensiivravipalatites. Meeldiv  muusika mõjub hästi nii enneaegsetele lastele kui ka opereeritavatele patsientidele. Nagu ütleb raamat „Principles and Practice of Stress Management”, viitavad uuringud sellele, et rahustav muusika „vähendab operatsiooni ajal märgatavalt stressihormoonide taset”.

Muusika vähendab ärevust ka lapseootel naistes ning aitab neil sünnituse ajal lõdvestuda. Mõned hambaarstidki panevad oma kabinetis mängima rahustava muusika, et luua pinges olevatele patsientidele meeldiv atmosfäär. Kuid muusikal ja laulmisel pole pelgalt teraapiline toime, need lähendavad meid ka Jumalaga.

„Ma tänan teda oma lauluga!”

Kas sa teadsid, et ühe kümnendiku Piiblist moodustavad laulud? Märkimisväärsemad neist on Laulud, Ülemlaul ja Nutulaulud. Niisiis on mõistetav, et enamik umbes kolmesajast Piibli viitest laulmisele on seotud Jumala teenimisega. „Jehoova on mu tugevus ... ma tänan teda oma lauluga!” kirjutas Iisraeli kuningas Taavet, andekas muusik ja helilooja (Laul 28:7).

Taavet seadis koguni 4000 Leevi soost meest teenima Jumalat Jeruusalemmas muusikute ja lauljatena. Neist 288 „olid õpetatud Jehoovale laulma” (1. Ajaraamat 23:4, 5; 25:7). Kahtlemata harjutasid need mehed laulmist suure pühendumusega. Muusika oli Jumala teenimise juures nii tähtis, et lauljad vabastati teistest templikohustustest, et nad saaksid keskenduda laulmisele (1. Ajaraamat 9:33).

Ööl enne oma surma laulis Jeesus koos apostlitega Jumalale kiituslaule, milleks võisid olla Laulud 113 ja 118. Jeesuse ajal lauldi neid hallel-laule paasapüha ajal (Matteuse 26:26–30). Hallel-laulud on oma nime saanud sellest, et neis korratakse hüüatust „Halleluuja!”, mis tähendab ’kiitke Jaahi’ ja sisaldab poeetilist lühivormi Kõigekõrgema Jumala nimest Jehoova (Laul 83:19).

Laulmine hakkas kuuluma ka kristliku jumalateenistuse juurde. Raamat „The History of Music” teatab: „Varakristlased laulsid Jumalale nii koos kui ka üksi olles. Juudikristlastele, kes olid harjunud sünagoogis laulma, polnud see uus asi ... Lisaks heebrea psalmidele ... loodi selles vastses usus pidevalt juurde uusi hümne.” Ka tänapäeval kiidavad kristlikud Jehoova tunnistajad Jumalat lauluga nii üksi olles kui ka oma kogunemistel.

Tänu sellele, et muusika võimaldab meil väljendada peaaegu kõiki oma tundeid ning sel on suur mõju nii meie tunnetele, mõtetele kui ka füüsisele, tuleks meil sellest Jumala antud „täiuslikust kingist” sügavalt lugu pidada (Jakoobuse 1:17, P 1997). Nautigem siis muusikat, kuid olgem selle valikul targad!

[Allmärkus]