Rõhuv lootusetus

Maailmas toimuvad rahutukstegevad muutused tekitavad hirmu tuleviku ees. Üha enamates linnades jälgivad inimeste tegemisi turvakaamerad. Hirmust terroristide ees on paljudest tiheda liiklusega lennujaamadest saanud peaaegu et sõjaväebaasid. Internetis luusib ringi kasvav hulk vargaid ja pedofiile, et võtta saagiks pahaaimamatuid inimesi. Ja mis puutub keskkonda, siis saastamine, metsade raadamine, liikide väljasuremine ning globaalne soojenemine seavad ohtu elu jätkumise meie planeedil.

NEED murettekitavad olukorrad, mis tundusid kaks-kolm põlvkonda tagasi mõeldamatuna, on tänapäeval levinud kõikjal maailmas. Täiesti põhjendatult mõtlevad paljud inimesed, mis saab edasi ning missugune elu ootab ees neid ja nende lapsi. Kas lähenemas on aeg, kui inimesed ei julge enam siseneda bussi, rongi või lennukisse? Kuna hinnad tõusevad ning üha enam kurnatakse loodusvarasid, tekib küsimus, kas tulevased põlved saavad lubada endale head arstiabi, tervislikku toitu ning piisavalt kütust.

„Tulevik tundub väga, väga tume,” lausus üks Kanada tervishoiuametnik, pidades silmas kallinevat arstiabi. Häirekella lüüakse ka seoses toiduainete ja kütusega. Miks? Mõned riigid on fossiilkütusest sõltumise vähendamiseks investeerinud suuri summasid, et toota biokütust, nagu näiteks etanooli, mida saadakse taimedest. Esimest korda ajaloos võistleb inimese kõht auto bensiinipaagiga viljasaagi pärast, mida haritav maa annab. Seetõttu on juba tunda toiduainete hinnatõusu.

Ühiskonnas lisab veelgi pingeid järjest süvenev lõhe rikaste ja vaeste vahel. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni aruandes öeldakse: „21. sajandi esimesel kümnendil eksisteerivad kõrvuti tohutu edasiminek inimeste heaolus ja äärmine puudus ... Mõnedes vaesemates riikides on inimeste eluiga langenud pooleni rikkaimate riikide elanike elueast.” Peamisteks põhjusteks on poliitiliselt ebastabiilsetes riikides valitsev sotsiaalne ja majanduslik kaos ning seal vohavad haigused.

Kui lisada neile probleemidele veel globaalne soojenemine, mis toob endaga kaasa maa kõrbestumise ja äärmuslikumad ilmastikuolud, pole imestada, et paljud asjaga kursis olevad inimesed on homse suhtes ebakindlad. Ajakirjas „Bulletin of the Atomic Scientists”, mis reguleerib viimsepäevakella, väljendati kartust tuleviku ees, „kuna teadlased näevad üha uusi märke sellest, millist mõju avaldab [globaalne soojenemine] maakera keerukatele ökosüsteemidele”.

Kas meie tulevik on tõesti nii tume, kui tundub? Kas elamisväärne tulevik sõltub ainuüksi äri- ja usujuhtidest, poliitikutest ning teadlastest? Kelle peale oleks meil siis veel loota – ise oleme ennast sellesse segapuntrasse mässinud, ise peame sellest ka välja saama. On ka neid, kes arvavad, et inimesed ise ei suuda väljapääsu leida ning ainult Jumal võib tagada meile kindla ja turvalise tuleviku. Kui see on nii, siis mis kinnitab, et Jumal on inimestest tõesti huvitatud ning tõmbab meid meie enda kaevatud august välja? Järgmised artiklid vastavad neile küsimustele.

[Väljavõte lk 3]

Kas elamisväärne tulevik sõltub ainuüksi äri- ja usujuhtidest, poliitikutest ning teadlastest?