Amuuri tiigri ellujäämisvõimalused

„ÄRGAKE!” VENEMAA-KORRESPONDENDILT

Venemaal Kaug-Idas jälitab helikopter kirkal talvepäeval üle sädeleva lumevälja tormavat hiiglaslikku kaslast. Kui täpsuskütt, püss käes, end helikopterist välja küünitab, hüppab tiiger üles puu otsa ja laseb võitlusvalmilt kuuldavale möirge. Mees tulistab. Helikopter maandub ja mehed liiguvad tabamuse saanud metsloomale ettevaatlikult lähemale.

KAS need mehed on salakütid? Ei, nemad on uimastavaid nooli kasutavad teadlased, kes on tulnud uurima üht maailma ohustatuimat looma – raskesti tabatavat Amuuri tiigrit. *

Võrratu loom

Oli aeg, mil Amuuri tiigrid elutsesid Koreas, Põhja-Hiinas, Mongoolias ja koguni Venemaal Baikali järvest lääne pool. Kuid möödunud sajandi jooksul on nende arvukus kahanenud. Nende viimaseks elupaigaks on kõrvaline mäeahelik Venemaal Vladivostokist põhja pool Jaapani mere ääres.

Tiigrid tunnevad üksteist ära lõhna järgi, nii et see võimaldab isatiigritel ematiigrid paaritusaja saabudes üles leida. Korraga sünnib kaks-kolm pimedat ja vingerdavat tiigrikutsikat. Kuid erinevalt kassidest ei õpi Amuuri tiigrid kunagi nurruma. Tasase urina saatel toituvad nad emapiimast viis-kuus kuud, seejärel aga hakkavad liha sööma. Algul suunduvad nad jahiretkedele koos emaga – iseseisvalt jahti pidama on nad võimelised alles alates 18. elukuust. Noored tiigrid võivad jääda ema juurde paariks aastaks, seejärel nad lahkuvad, et asutada omaenda territoorium.

Mõningad neist tiigritest kasvavad vabas looduses hiigelsuureks. Isatiigrid võivad kaaluda umbes 270 kilo ning koos sabaga võib nende pikkuseks olla üle 3 meetri. Tiigrid  saavad külmal ja lumerohkel talvel hästi hakkama. Tiigri keha katab tihe karvastik, samuti on tema hiigelsuurtel taldadel lumes kõndimist hõlbustav karvapolster.

Amuuri tiigrite oranži karvastikku täiendavad tumedad vöödid. Need igale tiigrile eriomased vöödid võimaldavad neid eksimatult eristada otsekui sõrmejäljed inimesi. Tänu karvastiku mustrile ja värvidele jääb liikumatu tiiger metsas üldjuhul märkamatuks. Kui aga tiiger talvel lagedale väljale tuleb, on ta lume taustal selgesti nähtav. Seda talvenähtavust kasutab osavalt ära tiigri ainus eluohustaja inimene.

Ellujäämine ohus

Eluspüsimiseks peab Amuuri tiiger küttima suuri loomi, näiteks hirvi, metskitsi, põtru ja metssigu. Paraku on selliseid saakloomi Ida-Siberi kõnnumaadel väheseks jäänud. Tuhande ruutkilomeetrine metsaala suudab tagada küllaldase toiduvaru vaid neljale-viiele tiigrile. Niisiis vajavad Amuuri tiigrid looduses ellujäämiseks piisavalt suurt territooriumi.

Aastaid pakkusid Siberi mõõtmatud ja ligipääsmatud metsad neile hiiglaslikele tiigritele ideaalset elupaika. Nende kaslaste eksistentsi ainukese ohustaja inimese jalg astus sinna haruharva. Ent viimastel aegadel on välismaa metsalangetuskompaniid teinud metsamassiivides laiaulatuslikke raietöid.

Kui kaovad puud, kaovad ka hirved, põdrad ja metssead ning samuti tiigrid. Nende arvukuse kahanemise peatamiseks on Venemaa valitsus rajanud suuri looduskaitsealasid, näiteks Sihhote Alini kaitseala. Ent kui tiigrid nende piirest välja juhtuvad minema, võivad nad sattuda saagiks salaküttidele, kes on seotud eksootiliste meenetega kaubitsemisega. Nii tiigrite, sealhulgas tiigrikutsikate hambad, küüned, luud kui ka nahk on tulus kaup.

Tiigri kaitsmine

Nüüd on Amuuri tiigri kaitseks rakendatud eeskätt kohalike elanike toel tõsisemaid meetmeid. Tänu sellele on Amuuri tiigri arvukus veidi suurenenud. 2005. aasta loendus näitas, et Siberis elab 430–540 tiigrit.

Seevastu vangistuses elavad Amuuri tiigrid paljunevad tublisti ja saavad võrdlemisi hästi hakkama. Maailma loomaaedades on üle 500 Amuuri tiigri. Miks siis mitte lasta mõni neist loodusesse vabaks, et tõsta seal tiigrite arvukust? Teadlased pole kuigi varmad seda tegema. „Ei ole mõtet lasta looma loodusesse lahti, kui tema edasine turvalisus pole tagatud,” selgitab üks teadlane.

Kõik elusolendid, kaasa arvatud need hiiglaslikud kaslased, on tõend Jumala tarkusest ja väest ning tema peab neid oma tähelepanu ja hoole vääriliseks (Laul 104:10, 11, 21, 22). Paljud, kes Looja kätetööd hindavad, on kindlalt veendunud, et tuleb aeg, mil Amuuri tiigrit ei ähvarda enam väljasuremisoht.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 16, 17]

SUURIM KASLANE

Amuuri tiigrist suurem on lõvi ja tiigri ristand lõvitiiger. See loom võib olla üle kolme meetri pikk ja kaaluda umbes 500 kilo. Lõvitiigreid paljundatakse loomaaedades, vabas looduses esineb neid haruharva kui üldse.

[Piltide allikaviited lk 16]

Ülal: © photodisc/age fotostock; all: Hobbs, courtesy Sierra Safari Zoo, Reno, NV