Lugejate kirju

Mida toob tulevik kristlusele? (Veebruar 2007) Suur osa sellest, millest te kirjutate, on kooskõlas Jumala Sõnaga ja ma nõustun teie seisukohtadega. Ent teie ajakirjas on kaks teemat, mis mulle ei meeldi. Esiteks teie negatiivsus teiste ristiusu kirikute suhtes, ja teiseks see, et peate end teistest paremaks. Muidugi oleks tore, kui inimesed oleksid kõiges ühel meelel ja kõigil oleks üks usk, kuid kahjuks pole see nii. Mina ei pea ühtki kirikut või usurühmitust teisest paremaks.

S. S., USA

„Ärgake!” vastab: Jehoova tunnistajad ei suhtu halvasti teistesse usklikesse kui üksikisikutesse ega pea endid teistest paremaks. Me mõistame, et „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Seda silmas pidades näeme palju vaeva ja kasutame oma aega ja vara, et külastada inimesi nende kodudes ning rääkida neile Piibli tõdedest, sealhulgas imelisest Piibli lootusest. Ent nii nagu Jeesus ja tema jüngrid paljastasid julgelt silmakirjalikkust ja usulisi eksiõpetusi, teevad sedasama ka Jehoova tunnistajad.

Kuidas sa vastaksid? Varem ei vaadanud ma kuigi tihti seda osa koos oma kahe lapsega läbi. Nüüd aga mõistan, kui suureks abiks on see rubriik, et juurutada oma lastesse Piibli tõdesid. Lisaks tunnen, et see tugevdab ka minu enda usku.

I. H., Tšehhi

Olen väga tänulik selle põneva rubriigi eest, mis pakub ainet iseseisvaks uurimiseks. Kõik on väga hoolikalt läbi mõeldud, isegi väikseimad üksikasjad! See aitab mul meie targa Isa Jehoovaga veelgi lähedasemaks saada.

A. S., Venemaa

„Jehoova, luba mul sind teenida” (Juuli 2007) Danielle Halli elulugu tugevdas minu usku Jehoovasse. Ta ei kartnud lapsena öelda teistele koolis, et ta on Jehoova tunnistaja. Olen kindel, et paljud tunnistajatest koolinoored on sama vaprad.

A. R., Madagaskar

Olen 9-aastane. Lugesime emaga just Danielle’i lugu. Mõistsin, et peaksin olema tänulik selle eest, et minu vanemad on tões ning et mul pole raske Jehoovat teenida. Mulle meeldis väga mõte, et „ükskõik kus me ka ei elaks, on Jehoova alati meie kõrval”. Oli tore lugeda ka seda, et kui Danielle koolist koju jõudis, oli tal tavaks istuda oma voodi peal ja rääkida enda päevast Jehoovale nagu oma isale. Tahan kindlasti ta eeskuju järgida!

A. D., Itaalia

„Noored küsivad: miks mind alati kõrvale jäetakse?” (Juuli 2007) Mulle väga meeldis see artikkel, kuna see oli just nagu mulle kirjutatud. Samuti meeldisid mulle seal toodud küsimused ning see, et olid jäetud kohad vastuste jaoks. Suur tänu teile. See oli mulle suureks abiks.

C. A., Kanada