Puud, mis kasvavad vees

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

Need puud on elupaigaks arvukatele ohustatud imetaja-, linnu- ja roomajaliikidele. Samuti hoolitsevad puud keskkonna eest, filtreerides veest saasteaineid. USA-s Lõuna-Floridas sõltub neist elutegevus umbes 75 protsendil kaladel, mida püüavad harrastuskalamehed, ning 90 protsendil kaladel, mida püüavad elukutselised kalurid. Lisaks pakuvad need puud rannikualadel kaitset tormide ja tõusuvee eest. Mis puud need on? Manglipuud!

MANGLIPUULISED, mida leidub rohkem kui pooltel maailma troopikarandadel, jagunevad paljudesse puu- ja põõsaperekondadesse. Üldiselt kasvavad need murdlainevarjulises rannavööndis, kus segunevad merevesi ja magevesi. Ehkki sealne vesi on tükk maad soolasem, kui enamik taimi taluda suudaksid, saavad manglipuud neis tingimustes edukalt hakkama. Mil moel? Kasutades erisuguseid ülihuvitavaid meetodeid – mõnikord ka mitut üheskoos.

Ümbritsetud soolast

Mõnda liiki manglipuudel on filtrid, mis takistavad soolal juurestiku kaudu imendumast. Neil puudel on sedavõrd tõhusad soolatõkked, et janune rännumees võib saada magedat vett, kui teeb sellise manglipuu juuresse sisselõike. On manglipuuliike, mis lubavad soolal imenduda, setitades selle vanadesse lehtedesse või teistesse osadesse, mis seejärel maha langevad.

Samuti on olemas soolanõristajad puud, mis lubavad soolal sisse tungida, et lasta sel seejärel kiiresti välja nõrguda – tavapäraselt toimub see lehtedes paiknevate spetsiaalsete soolanäärmete kaudu.

Kui sellise manglipuu lehte limpsida, võib tunda kirbet soolamaitset. Kuid ettevaatust! Manglipuu Excoecaria agallocha lehtedest eralduv piimmahl võib silma sattudes põhjustada ajutist pimesust. Ent seda raviomadustega piimmahla kasutatakse vermete ja putukahammustuste puhul.

Kuidas puud suudavad elus püsida

Enamik taimi vajab kasvamiseks ja eluspüsimiseks õhurikast pinnast. Kuid manglipuud kasvavad üldiselt liigniiskes pinnases. Nende eluspüsimise saladuseks on pinnase kohal laiuvad hingamisjuured, mis saavad võtta hapnikku otse õhust. Selliseid juuri on mitmesuguse kujuga. Põlvjuurteks kutsutud kasvavad pinnasest välja ja seejärel pinnasesse tagasi, moodustades mügarlikke kühmusid, mis näevad välja justkui kõverdunud põlved.

Toru- ehk pulkjuured tungivad pinnasest vertikaalselt esile. Manglipuude tüve allosast hargnevad välja külgjuured, millest hiljem saavad tugijuured. Narmasjuured hargnevad tüve allosast, väändudes tugivallideks, nii et ülemised juured on pinnase kohal kõrgumas. Kõik need erisugused juurestikud võimaldavad taimel hingata ning hoida pehmes pinnases stabiilsust.

Kuidas toimub paljunemine

Manglipuul Xylocarpus granatum on kogukas ümmargune vili, mis on täis korrapäratu kujuga seemneid. Küpseks saanud vili paiskab lõhkedes seemned vette laiali. Veevood kannavad osa neist minema kohta, kus nad lõpuks saavad hakata idanema.

Teiste manglipuude seemned tärkavad, kui need on veel emapuu külge kinnitunud. Taimemaailmas on see üliharuldane. Need puud  kasvatavad seemikuid, mis pudenevad puu küljest vette ning võivad seal seejärel kuude kaupa või koguni terve aasta hulpida, kuni leiavad sobiva kasvupaiga.

Viis, kuidas seemik vees hõljub, loob sellele soodsaimad võimalused kinnitada kanda mere- ja mageveesegus, oma ideaalses kasvukeskkonnas. Soolases vees hulbib seemik pinnal horisontaalselt, kui see aga jõuab mere- ja magevee segunemiskohta, hakkab see hulpima vertikaalasendis, mis teeb mutta kinnitumise palju tõenäolisemaks.

Omaette maailm

Manglipuud tagavad keeruka toitumisahelate võrgustiku. Manglipuude lehepraht ja muu lagunev taimmaterjal on toiduallikaks mikroorganismidele. Need omakorda on toiduks teistele toitumisahela loomadele. Mangroovmets on elupaigaks, toidulauaks, sigimisalaks ja järglaste kasvatamiseks sobivaks kohaks arvukatele elusolenditele.

Mangroovid pakuvad näiteks sadadele linnuliikidele pesitsus- ja toitumisvõimalusi ning puhkepaiku rände ajal. Ainuüksi Belize’i mangroovmetsades elutseb üle 500 linnuliigi. Paljud kalad alustavad elu mangroovides või siis oleneb nende toit sealsetest ökosüsteemidest. Sundarbansi mangroovmetsast India ja Bangladeshi vahel on leitud enam kui 120 kalaliiki.

Mangroovide elukooslusse kuulub ka lopsakas taimestik. Austraalia idaranniku manglipuudel on leitud kasvamas 105 samblikuliiki. Seal on leidnud elupaiga ka arvukad  sõnajalad, orhideed, puuvõõrikud ja muud taimed. Maailma mangroovmetsad on alates samblikest ja lõpetades tiigritega tõepoolest asendamatud varud floorale ja faunale – ning muidugi ka inimestele.

Mitmekülgne kasu inimesele

Lisaks looduskeskkonna säilitamisele on mangroovid ka otseseks või kaudseks allikaks paljudele toodetele, nagu küttepuud, puusüsi, tanniin, loomasööt ja ravimid. Samuti saab sealt toiduhõrgutisi, näiteks kala, vähki, molluskeid ja mett. Varem uskusid meremehed, et austrid kasvavad puude otsas, sest neid oli mõõna ajal paljastunud manglipuujuurtelt hõlbus korjata.

Mangroovid pakuvad toorainet ka paberi-, tekstiili-, naha- ja ehitustööstusele. Samuti rajanevad neile sellised tööstusharud nagu kalandus ja turism.

Hoolimata sellest, et mangroovmetsade tähtsust osatakse üha enam hinnata, kahanevad need arvestuste järgi tempoga 100 000 hektarit aastas. Tihtilugu peavad need metsad taanduma näiliselt tulusamate projektide, nagu näiteks põllumajanduse ja elamuehituse arendamise ees. Paljud inimesed näevad mangroovsoos pelgalt mudast, lehkavat ja moskiitodest kubisevat paika, kust oleks parem eemale hoida.

Ent tegelikult on mangroovidel väärtuslik, koguni elupäästev otstarve. Tänu manglipuude spetsiaalselt kohastunud õhujuurtele ja soola filtreerivatele harujuurtele on seal kinnitanud kanda rikkalikud ja keerukad ökosüsteemid. Mangroovid on rannakalapüügile, puidutööstusele ja looduselustiku säilitamisele olulised alad. Lisaks kaitsevad need rannikupiirkondi erosiooni eest, sest neisse sumbub võimsate orkaanide purustusjõud, mis muidu võiks tappa tuhandeid inimesi. Kas pole me tänulikud, et on olemas manglipuud!

[Kast/pilt lk 24]

Mangroovmetsas meejahil

Maailma suurimad mangroovmetsad kasvavad Sundarbansis – Indiat ja Bangladeshi läbiva Gangese jõe ulatuslikul deltaalal. Seal elab ka mowali rahvas, kellele mangroovmetsad on elatisallikaks. Nad peavad üht riskantsemat ametit kogu maal.

Mowalid on meekütid. Iga aasta aprilli- ja maikuus rändavad nad ringi muutlikul mangroovimaastikul, otsides hiidmesilaste kärgi. Need suured mesilased kehapikkusega kuni 2 sentimeetrit on lisaks kõigele ka agressiivsed ning võivat tappa koguni elevante!

Niisiis on meeküttidel kaasas mangroovmetsas kasvavatest taimedest valmistatud tõrvikud, mille suits mesilased laiali ajab. Targad meekütid jätavad osa mesipuust alles, et mesilased selle uuesti üles ehitada saaksid, nõnda et meetoodang on tagatud aastast aastasse.

Mesilased pole sugugi mitte ainuke meekütte varitsev oht. Ohuks on ka mangroovides elutsevad krokodillid ja mürkmaod. Metsast mee ja vahaga lahkuvaid meekütte varitsevad veel ka röövlid. Kuid kõigist neist suurimaks hädaohuks on bengalitiigrid. Igal aastal surmavad need loomad 15–20 meekütti.

[Allikaviide]

Zafer Kizilkaya/Images & Stories

[Pildid lk 23]

Manglipuud ja nende võsud kasvavad jõudsalt keskkonnas, kus enamik taimi sureks

[Allikaviited]

Ülal paremal: Zach Holmes Photography/Photographers Direct; all paremal: Martin Spragg Photography (www.spraggshots.com)/Photographers Direct