Teismeliste kasvatamine. Mõistmise roll

Kujutle, et viibid võõral maal ega oska kohalikku keelt. Kahtlemata oleks suhtlemine säärases olukorras raske, kuid mitte võimatu. Näiteks võiksid sa olulisemad väljendid sõnaraamatu abil ära õppida. Või saab ehk keegi sulle tõlgiks olla ning aidata sul teistest aru saada ja ennast arusaadavaks teha.

TEISMELISTE vanematele võib vahel tunduda, et nad on just sellises olukorras. Noorte käitumist võib paljuski nagu võõrkeelt olla raske, kuid siiski mitte võimatu mõista. Kõige olulisem on see, et vanemad püüaksid aru saada, mis õigupoolest toimub noore hinges sel ajuti põneval, kuid tihti ka segaseid tundeid tekitaval arenguperioodil.

Käitumise tagamaad

Noore soov iseseisvuse järele ei tähenda alati seda, et ta on mässumeelne. Piibelgi nendib, et saabub aeg, mil  „mees jätab maha oma isa ja ema” (1. Moosese 2:24). Mõningad kogemused otsuste langetamisel valmistavad noort ette vastutusrikkamate kohustuste täitmiseks täiskasvanueas.

Vaadelgem, mis võiks olla nende noorte käitumise taga, kelle vanemaid tsiteeriti eelmises artiklis.

Lia Suurbritanniast kurtis: „Mu poeg muutus ühtäkki iseteadvamaks ja kaldus rohkem meie autoriteeti kahtluse alla seadma.”

Nagu väikesed lapsed, esitavad ka teismelised sageli „miks”-küsimusi. Ent nemad ei pruugi lihtsa lühikese vastusega rahule jääda. Milles on põhjus? Apostel Paulus kirjutas: „Kui ma olin väeti laps, siis ma ... mõtlesin nagu väeti laps” (1. Korintlastele 13:11). Sedamööda kuidas noore inimese arutlemisoskus areneb, vajab ta järjest põhjalikumaid selgitusi, et nii oma eristusvõimet harjutada (Heebrealastele 5:14).

John Ghanast lausus: „Meie tütred muutusid eneseteadlikumaks, eriti oma välimuse suhtes.”

Kiire kehaline areng, mis leiab aset murdeeas, ükskõik kas see saabub vara, hilja või ootuspärasel ajal, paneb paljusid noori liigselt oma välimusele mõtlema. Tütarlastele võivad nende uued kehavormid valmistada rõõmu või pelglikkust või mõlemat. Lisa sellele akne – ja meigi – avastamine ning sul pole raske mõista, miks teismeline paistab istuvat rohkem aega peegli ees kui õpiku taga.

Daniel Filipiinidelt rääkis: „Meie lapsed kippusid salatsema ja tahtsid rohkem omaette olla. Sageli eelistasid nad meie asemel oma sõprade seltskonda.”

Salatsemine võib olla ohtlik (Efeslastele 5:12). Privaatsusega on teised lood. Isegi Jeesus väärtustas võimalust olla „tühjas paigas üksipäini” (Matteuse 14:13). Suuremaks sirgudes vajavad noored mõningal määral omaette olemist ja seda, et täiskasvanud sellest vajadusest lugu peaksid. Mõningane privaatsus võimaldab noorel asjade üle sügavamalt järele mõelda. Seda oskust läheb tal edaspidises elus väga vaja.

Täiskasvanuks saamise hulka kuulub ka see, et noor õpib looma sõprussuhteid. Tõsi küll, „halvad sõbrutsemised laostavad korralikke kombeid” (1. Korintlastele 15:33, UT 1990). Teisalt on paikapidav ka järgmine Piibli mõte: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend” (Õpetussõnad 17:17). Õppides looma ja hoidma häid sõprussuhteid, omandab noor olulise oskuse, mida läheb tarvis kogu ülejäänud elu.

Lapsevanemad teevad hästi, kui nad ükskõik millises ülalmainitud situatsioonis püüavad olla mõistvad, hoidudes seeläbi oma teismeliseeas lapse käitumist valesti tõlgendamast. Lisaks mõistmisele läheb neil aga vaja tarkust ehk oskust reageerida olukorrale nii, et see annaks parimaid tulemusi. Mis siis aitaks teismeliste vanematel targalt toimida?

[Väljavõte lk 5]

Sedamööda, kuidas noore arutlemisoskus areneb, vajab ta, et perekonnas kehtivaid reegleid põhjalikumalt selgitataks