Kas see on kavandatud?

Termiidipesa õhustamine

▪ Termiidipesasid kutsutakse inseneriteaduse imedeks ja seda täiesti põhjendatult. Need mullast ja süljest tehtud muljetavaldavad rajatised võivad olla koguni 6 meetri kõrgused. Pesa 45 sentimeetri paksused seinad põletab päike betoonkõvaks. Mõnikord on pesad kerkinud sõna otseses mõttes üleöö.

Pesa keskosas elutseb termiidiema ehk kuninganna, kes suudab muneda päevas mitu tuhat muna. Tiivutud ja pimedad töötermiidid tassivad munad konkreetselt selleks ehitatud kambritesse. Seal hoolitsevad nad munast välja kooruvate vastsete eest. Kuid termiidipesa üheks suurimaks imeks võiks nimetada õhustussüsteemi.

Mõtlemisainet. Kambrite ja käikude süsteem tagab püsiva pesasisese temperatuuri väljas valitsevatest ilmastikuoludest sõltumata. Näiteks Aafrikas Zimbabwes võib välistemperatuur varieeruda 2 kraadist öösel enam kui 38 kraadini päeval. Ometi on pesa sees püsivalt 31-kraadine temperatuur. Kuidas on see võimalik?

Täpselt õigele kohale jäetud õhutusavad pesa põhjas tagavad värske õhu sissevoolu, mistõttu kuumaks läinud õhk surutakse ülevalt välja. Jahedam õhk tungib maa-alusest kambrist pesasse ning hakkab seejärel käikudes ja kambrites ringlema. Vajaliku temperatuuri hoidmiseks teevad termiidid lahti ja sulgevad avasid. Püsitemperatuur on termiitidele hädavajalik, et kasvatada seeni, mis on nende oluline toit.

Termiidipesa on ehituselt sedavõrd hämmastav, et samasugust tehnoloogiat on rakendanud ka arhitektid ühe Zimbabwesse püstitatud büroohoone juures. Hoone kasutab vaid 10 protsenti energiast, mida tarbivad sama suured tavalise ventilatsioonisüsteemiga hooned.

Mida sellest järeldada? Kas oskus reguleerida pesasisest temperatuuri tekkis termiitidel juhuslikult või räägib see hoopis kavandatusest?

[Piltide allikaviited lk 25]

Ülal: Stockbyte/Getty Images; all: Scott Bauer/Agricultural Research Service, USDA