Kas see on kavandatud?

Maitsmismeel

▪ Piisab sellest, et võtad kas või suutäie toitu, ja sa tunned kohe selle maitset. Ent kuidas maitsmisaisting tekib?

Mõtteainet. Inimese keele, kõri ja suuõõne limaskestas asuvad maitsmispungad. Paljud neist paiknevad keele pealispinnal näsades. Üks maitsmispung sisaldab kuni sada retseptorrakku, millest igaüks on tundlik ühele neljast põhimaitsest, kas hapule, soolasele, magusale või mõrule. * Vürtsika maitse tajumine käib aga hoopis teise kategooriasse. Vürtsid ärritavad valuretseptoreid, mitte maitsmispungi. Kui nüüd minna tagasi maitsmismeele juurde, siis maitsmisretseptorid on ühenduses närvikiududega, mis viivad toidus leiduvatest keemilistest ainetest saadud signaalid otsekohe piklikajju.

Siiski läheb toidu maitse tundmiseks vaja muudki peale suu. Maitsmisprotsessis etendavad olulist osa ka viis miljonit ninas paiknevat haistmisrakku, mis võimaldavad tunda umbes 10 000 lõhna. On arvestatud, et ligikaudu 75 protsenti sellest, mida peetakse maitseks, on tegelikult lõhn.

Teadlased on töötanud välja elektrokeemilise nina, milles kunstliku haistmismasinana toimivad keemilised gaasidetektorid. Ent neurofüsioloog John Kauer, keda tsiteeriti väljaandes „Research/Penn State”, märgib: „Igasugune kunstlik seadeldis saab olema väga algeline võrreldes loodusliku originaaliga, mis on ülimalt hästi kavandatud ja keerukas.”

Kindlasti ei eitaks keegi, et maitse tundmine teeb söömise meeldivaks. Teadlased on aga ikka veel nõutud selles suhtes, miks inimesed eelistavad üht maitset teisele. „Teadlased võivad küll mõista paljusid inimorganismi põhifunktsioone,” ütleb „Science Daily”, „kuid meie maitsmis- ja haistmismeel on neile veelgi mõnevõrra müstiliseks jäänud.”

Mida sellest järeldada? Kas inimese maitsmismeel arenes juhuslikult või on see tõend kavandatusest?

[Allmärkus]

[Joonis/pilt lk 26]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Läbilõige keelest

[Joonis]

Näsad

[Allikaviide]

© Dr John D. Cunningham/Visuals Unlimited