Kajaka jalad
Kas see on kavandatud?
Kajaka jalad
▪ Kajakas ei külmu ära isegi siis, kui ta seisab jää peal. Kuidas hoiab see lind kehasoojust? Osa saladusest peitub linnu jalgades asuvates vastuvoolu-soojusvahetites.
Mõtteainet: Vastuvoolu-soojusvahetid koosnevad kahest lähestikku asetsevast torust, millest ühes voolab soe, teises jahe vedelik. Kui mõlemas torus liiguks veri ühes ja samas suunas, kanduks heal juhul üle vaid pool soojusest. Kui aga vedelikud voolavad vastassuunas, kandub üle ligi sada protsenti soojusest.
Kajaka jalgades paiknevad soojusvahetid jahutavad jalgadesse voolava vere peaaegu külmumispunktini ning seejärel soojendavad vere uuesti üles, kui see kehasse siseneb. Ornitoloog Gary Ritchison kirjutab külmadel aladel elavate lindude kohta: „Vastuvoolu-soojusvahetuse põhimõte on nii tõhus ja nutikas, et seda on ka inimesed energia säästmiseks kasutama hakanud.”
Mida sa arvad? Kas vastuvoolu-soojusvahetid tekkisid linnu jalgadesse iseenesest või on need kavandatud? *
[Allmärkus]
^ lõik 6 Vastuvoolu-soojusvahetid on olemas ka inimestel, mitmetel kaladel ja ka paljudel teistel loomadel.
[Joonis/pildid lk 25]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Kajaka jalgades paiknevad soojusvahetid soojendavad kehasse tagasi voolavat verd
[Joonis]
32°C
0–5°C
[Pildi allikaviide lk 25]
Hõbekajakas: © Michael S. Nolan/age fotostock
Vaata ka
ÄRGAKE!
Merisaarma karvkate
Paljudel mereimetajatel on naha all paks rasvakiht, mis aitab neil kehasoojust hoida. Merisaarmal on selleks teistsugune meetod.
