KAS sulle tundub, et vanemad lihtsalt ei mõista, kui suurt stressi kooliskäimine tekitab? Nad võivad sulle öelda, et mis sinul viga, sina ei pea ju laenu tagasi maksma, peret toitma ega oma tööandja pilli järele tantsima. Ent sellegipoolest võid sa tunda, et koged koolis sama palju stressi kui su vanemad töö juures või isegi veel rohkem.

Juba ainuüksi kooliminek ja koolist tulek võib olla pingeline. „Sageli lähevad õpilased koolibussis omavahel kaklema,” ütleb Tara, kes elab Ameerika Ühendriikides. „Siis jätab juht bussi seisma ja käsib kõigil väljuda. Ja nii me jääme kõik pool tundi või veel rohkem kooli hiljaks.”

Kas kooli jõudes stress väheneb? Kindlasti mitte. Võib-olla oled sinagi tundnud midagi sellist nagu need noored, keda on järgnevalt tsiteeritud.

Tagantpiitsutavad õpetajad.

„Õpetajad tahavad, et ma oleksin edukas ja õpiksin alati parimatele hinnetele. Tunnen, et nad avaldavad mulle survet elada nende ootuste kohaselt.” (Sandra, Fidži)

„Õpetajad õhutavad õpilasi aina paremini õppima, ja eriti just andekaid õpilasi. Nad muudkui piitsutavad sind tagant.” (April, Ameerika Ühendriigid)

„Isegi kui sul on väärt elueesmärgid, panevad mõned õpetajad sind tundma, justkui sa polekski mitte keegi, kui sa ei taotle akadeemilisi eesmärke, mille poole sa nende arvates pürgima peaksid.” (Naomi, Ameerika Ühendriigid)

 Kuidas mõjutavad sind õpetajad?

Koolikaaslaste surve.

„Keskkoolis on õpilastel rohkem vabadust kui põhikoolis ja seetõttu on nad ka mässumeelsemad. Kui sa nendega kaasa ei lähe, oled nende arvates tossike.” (Kevin, Ameerika Ühendriigid)

„Vahel on päris raske öelda ära alkoholist või panna vastu ebamoraalsetele kiusatustele. Ja neid kiusatusi on iga päev.” (Aaron, Uus-Meremaa)

„Nüüd, kui olen 12-aastane, on kõige raskem panna vastu survele kellegagi käima hakata. Kõik küsivad koolis muudkui: „Kas sul ei ole ikka veel oma poissi?” (Alexandria, Ameerika Ühendriigid)

„Mulle käidi peale, et ma ühe poisiga välja läheksin. Kui ma ei tahtnud, hakati mind lesbiks kutsuma. Ja tollal olin ma kõigest kümneaastane.” (Christa, Austraalia)

Kuidas mõjutavad sind koolikaaslased?

Kartus selle ees, kuidas klassikaaslased sinu usku suhtuvad.

„Pole kerge rääkida klassikaaslastele oma uskumustest, sest sa ei tea, kuidas nad sinusse pärast suhtuvad. Tekib kartus, et nad hakkavad sind imelikuks pidama.” (Carol, Hawaii)

„Nii põhikoolis kui ka keskkoolis tarvitavad õpilased uimasteid ja alkoholi ning elavad seksuaalelu. See põhjustab suurt stressi, sest sa ei taha ju, et sind hakatakse naeruvääristama, kui elad Piibli põhimõtete järgi ja erined seetõttu teistest.” (Susan, Ameerika Ühendriigid)

Kuidas mõjutab sind see, mida teised arvavad sinu usust?

Teised stressitegurid.

Tee linnuke nende tegurite juurde, mis sind kõige enam puudutavad, või lisa mõni tegur omalt poolt juurde.

• Kontrolltööd

• Kodutööd

• Vanemate liiga suured ootused

• Püüd elada iseenda kõrgete ootuste kohaselt

• Kiusamine või seksuaalne ahistamine

• Muu ․․․․․

Tegelikult ei maksa oodata, et pääsed koolis käies stressist. Ent liigne stress on kurnav. Ka tark kuningas Saalomon kirjutas: „Tõesti, rõhumine hullutab tarka” (Koguja 7:7). Siiski saad sa üht-teist ette võtta, et stress talumatuks ei muutuks. Lahendus peitub selles, et õpid stressiga toime tulema.

Stressiga toimetulek on nagu raskuste tõstmine. Tõstja peab raskuste tõstmiseks trenni tegema. Raskusi tuleb tõsta õigesti ning hoiduma peab liiga suurtest raskustest. Kui tõstja neid põhimõtteid järgib, saab ta endale tugevad lihased, ilma et ta oma kehale liiga teeks. Kui ta neid põhimõtteid aga ei järgi, võib ta lihase rebestada või koguni luu murda.

Nii võid ka sina stressoritega toime tulla ja oma tööga hästi hakkama saada, ilma et sa endale seejuures liiga teeksid. Aga kuidas? Selleks tuleks astuda järgmisi samme:

1. Tee kindlaks stressi põhjused. „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu,” ütleb tark vanasõna (Õpetussõnad 22:3). Sul pole võimalik stressist pääseda, kui sa ei saa aru, mis seda võiks põhjustada. Seepärast vaata üle need kommentaarid, mis sa eelnevalt kirjutasid. Milline stressor sind kõige enam mõjutab?

2.   Tee uurimistööd. Näiteks kui koolis antakse liiga palju õppida, uuri, milliseid soovitusi pakutakse „Ärgake!” 2004. aasta 22. jaanuari numbris artiklis „Noored küsivad: kuidas leida aega koolitööde tegemiseks?”. Kui aga mõni klassikaaslane tahab sinuga magada, leiad kasulikke mõtteid „Ärgake!” 2007. aasta märtsinumbrist artiklist „Noored küsivad: mida teha, kui minuga tahetakse üheöösuhet?”.

3. Valmista ette, kuidas vastata. Sulle võib põhjustada stressi see, et sa ei tea, kuidas klassikaaslased reageerivad, kui saavad teada sinu uskumustest. Sellisel juhul ära jää ootama, kuni nad sinult küsivad su uskumuste kohta, et alles siis mõelda, mida öelda või teha (Õpetussõnad 29:25). „Mind aitas see, et valmistasin end niisugusteks olukordadeks ette,” sõnab 18-aastane Kelsey. „Otsustasin juba varem, kuidas kavatsen oma uskumusi selgitada.” 18-aastane Aaron, kes elab Belgias, tegi sedasama. „Mõtlesin, milliseid küsimusi mulle võidakse esitada, ja siis valmistasin ette, kuidas neile vastata,” ütleb ta. „Kui ma poleks seda teinud, ei oleks ma julgenud oma usust rääkida.”

4. Ära viivita. Vähesed probleemid kaovad lihtsalt neid ignoreerides. Tavaliselt need hoopis kasvavad ning see lisab stressi. Näiteks kui oled Jehoova tunnistaja, räägi sellest niipea kui võimalik ja see on sulle tõeliseks kaitseks. Marchet, kes on nüüd 20-aastane, ütleb: „Iga kooliaasta alguses püüdsin algatada vestlust mõnel sellisel teemal, mis andis mulle võimaluse oma põhimõtteid selgitada. Leidsin, et mida kauem ma oma usust rääkimisega viivitan, seda raskemaks see läheb. Mind aitas väga see, et rääkisin teistele oma veendumustest ja siis ka elasin terve kooliaasta nende järgi.”

5. Palu abi. Isegi kõige tugevamal tõstjal on oma piirid. Nii ka sinul. Sina aga ei pea oma koormat üksi kandma (Galaatlastele 6:2). Miks mitte rääkida oma murest vanematele või teistele küpsetele kristlastele? Näita neile, mida oled kirjutanud selle artikli punktiiridele. Aruta nendega, kuidas nad võiksid olla sulle abiks, et mõne stressitekitajaga toime tulla. Liz, kes elab Iirimaal, ütles isale, et kardab seda, et teised hakkavad teda usu pärast pilkama. „Isa palvetas koos minuga iga kord, kui mind kooli viis. Tänu sellele tundsin end kindlamalt.”

Võib-olla on seda raske uskuda, kuid vähesel määral stressi võib isegi kasuks tulla. Kuidas? Stressi tundmine näitab, et oled püüdlik ja su südametunnistus pole tundetu. Pane tähele, kuidas Piibel räägib inimesest, kes ei tunne mingit stressi: „Kui kaua, sa laisk, magad, millal sa ärkad unest? Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega, siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu jultunud mees!” (Õpetussõnad 6:9–11).

16-aastane Heidi võtab teema hästi kokku, öeldes: „Kool võib tunduda tõeliselt ebameeldiva kohana, kuid samasuguste raskustega, mida koged koolis, tuleb hiljem kokku puutuda ka töö juures.” On tõsi, et stressiga toimetulek pole kerge. Kui aga suhtud stressi õigesti, ei tee see sulle kahju. Tegelikult võib see sind koguni tugevamaks teha.