Kust leida juhatust?
Kust leida juhatust?
KES oskaks öelda, kuidas saada tõeliselt edukaks – mitte edukaks ilmalikus mõistes, vaid edukaks isiksusena? Nagu eelmises artiklis tõdeti, peab tõeline edukus olema seotud mõistlike eetiliste põhimõtetega ja ülla elueesmärgiga – asjaoludega, mis ei sõltu kuulsusest, rikkusest ega võimust.
Kust leida mõistlikke põhimõtteid ja vastuseid elueesmärki puudutavatele küsimustele? Kas oskame neid omal käel välja mõelda? Tunnistagem ausalt: ebatäiuslike inimestena me kaldume järele andma valedele soovidele, mis võivad juhtida meid eksiteele (1. Moosese 8:21). Sellest johtuvalt keerleb miljonite inimeste elu tühiste asjade ümber, mida Piibel seostab „lihahimu, silmahimu ja elukõrkusega” (1. Johannese 2:16). Nii ei ole võimalik saada tõeliselt edukaks; tegemist on võltsedukusega, mis valmistab pettumust ja teeb õnnetuks. Sellepärast otsivad paljud inimesed elu tähtsaimatele küsimustele täiesti põhjendatult vastuseid Looja käest. *
Kas vastuseid tuleks otsida Jumala käest?
Miks oleks arukas otsida vastuseid Looja käest? Sest tema ju teab, miks ta meid lõi, ning järelikult, mis eesmärk meie elul peaks olema. Ta teab ka seda, millisteks ta meid lõi, millised me oleme füüsiliselt, psüühiliselt ja emotsionaalselt. Järelikult Jumal teab, millised on parimad põhimõtted, mille järgi inimesed võiksid elada. Veelgi enam, Jumal on armastuse kehastus ning seetõttu tahab ta, et me oleksime tõeliselt õnnelikud ja edukad (1. Johannese 4:8). Kust me võiksime leida tema armastavaid juhtnööre? Piiblist, mille Jumal on meie heaks andnud, lastes selle umbes 40 inimesel nagu sekretäril kirja panna (2. Timoteosele 3:16, 17). * Ent kas selle raamatu juhtnööre võib usaldada?
„Tarkus [mõistetakse] õigeks ta tegudest” ehk tulemustest, nagu ütles Jumala tähtsaim esindaja Jeesus Kristus (Matteuse 11:19; Johannese 7:29). Tarkusega, mille aluseks on Jumala põhimõtted, kaasneb kordaminek ja kestev õnn, „kõik head teed”, samas kui inimtarkusega, mis Jumala mängust välja jätab, kaasneb ebaõnnestumine ja meelehärm (Õpetussõnad 2:8, 9; Jeremija 8:9).
Mõelgem näiteks hipidele, kes ilmusid maailmaareenile 1960. aastatel. Hüljates standardid, mille järgi elas vanem põlvkond, keda ei peetud enam autoriteediks, propageerisid paljud 2. Timoteosele 3:1–5).
hipid kõige muu hulgas uimastite tarvitamist, käesoleva hetke nimel elamist ja seksuaalvabadust. Kuid kas niisuguses eluviisis avaldus tõeline tarkus? Kas see andis inimestele mõtteka elueesmärgi ja eetikanormid, mis edendasid tõelist hingerahu ja kestvat õnne? Ajalugu paistab kinnitavat, et see ei teinud inimesi paremaks, vaid hoopis soodustas ühiskonna pidevat moraalset allakäiku (Vastupidi inimfilosoofiatele on Piibli tarkus pidanud ajaproovile hästi vastu (Jesaja 40:8). Järgmist artiklit lugedes näed küllap selgelt, miks võib nii öelda. Seal käsitletakse kuut Piibli põhimõtet, mis on aidanud miljonitel eri rahvusest inimestel saada hoolimata nende majanduslikust olukorrast või ühiskondlikust positsioonist tõeliselt õnnelikuks ja edukaks.
[Allmärkused]
^ lõik 5 Vaata selle ajakirja 2007. aasta novembrikuu erinumbrit teemal „Kas Piiblit saab usaldada?”. Artiklid käsitlevad arheoloogilisi, ajaloolisi, teaduslikke ja muid tõendeid selle kohta, et Piibel on tõesti Jumala inspireeritud.
[Kast lk 5]
USKUMUSED, MIS TEEVAD PÜÜDLEMISE TÕELISE EDUKUSE POOLE MÕTTETUKS
Paljud inimesed kinnitavad, et Jumalat pole olemas ja et elu on vaid mõistusetu evolutsiooni tulemus. Kui see vastaks tõele, oleks elu kõigest rea juhuslike keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus ja meie püüded leida elu eesmärki ja üldkehtivaid põhimõtteid jookseksid liiva.
Teised usuvad, et Jumal küll lõi meid, aga seejärel jättis maha. Selle seisukoha järgi oleme orvud ning samuti jäetud ilma tõelisest elu eesmärgist ja põhimõtetest. Mõtle järgnevale: Jumal andis igale loomariigi esindajale instinktiivse tarkuse, et see saaks täita oma kohta looduses. Selle kinnitusena võib kõikjal maailmas näha Jumala sügavat tarkust. Kas seesama Looja jätaks siis meid, tema inimlooduid, ilma juhatuseta ekslema? Muidugi mitte! (Roomlastele 1:19, 20.)
Ateistlikud filosoofid, kes peavad elu eesmärgi ja üldkehtivate põhimõtete otsimist tulutuks, madaldavad edukuse mõiste vaid materialistlike või ilmalike sihtide taotlemiseks.
[Pilt lk 5]
Piibli tarkus on mõistlik, kuna selle ellurakendamine on andnud häid tulemusi