Noored küsivad

Kas ma peaksin oma sõbra väärteost rääkima?

„See oli väga raske, sest ta oli mu hea sõber.” (James) *

„Alguses oli olukord päris pingeline. Kuna olin julgenud suud paotada, kohtlesid sõbrad mind nagu võhivõõrast.” (Ann)

PIIBEL ütleb: „Mõni sõber on ustavam kui vend!” (Õpetussõnad 18:24). Kas sinul on selline sõber? Kui jah, siis on sul midagi väga väärtuslikku.

Aga mis siis, kui su kaaskristlasest sõber teeb midagi väära, näiteks käitub ebamoraalselt, suitsetab, tarvitab enne lubatud vanusepiiri alkoholi, kasutab narkootikume või teeb mõne teise tõsise patu? (1. Korintlastele 6:9, 10; 1. Timoteosele 1:9, 10.) Mida sa peaksid tegema – kas sellest temaga rääkima? Või rääkima oma vanematele? Äkki teatama hoopis sõbra vanematele või kogudusevanemale? * Kui sa seda teed, mis saab siis teie sõprusest? Kas poleks parem lihtsalt vait olla?

Kas rääkida või mitte?

Igaüks teeb vigu. Ütleb ju Piibel, et „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23, meie kursiiv). Ent mõned inimesed teevad raskeid patte või siis mingi eksisammu, mille tähelepanuta jätmine võib viia veel suuremate probleemideni (Galaatlastele 6:1). Mõtle järgmisele elust võetud näitele.

▪ Kristlik noor Susan sai teada, et tema kaaskristlasest sõbrannal on oma veebilehekülg, mis sisaldas seksuaalselt väljakutsuvaid fotosid ja ebamoraalsete laulusõnadega muusikat.

Kaalutle olukorda. Mida sina Susani olukorras teeksid? Kas sa võtaksid midagi ette? Või kas mõtleksid, et see, mida su sõber oma veebilehele üles paneb, on tema enda asi ega puutu kellessegi teise? Kui Susan tuleks sinu käest nõu küsima, mida sa talle ütleksid?

․․․․․

Susani otsus. Mõelnud mõnda aega asja üle järele, otsustas Susan rääkida sõbranna  vanematega. „Ma kartsin nii väga neile rääkida, sest ka nemad olid mu head sõbrad,” ütleb ta. „See oli nii raske, et hakkasin nutma.”

Mis sa arvad? Kas Susan käitus õigesti? Või kas tal oleks targem olnud suu kinni pidada?

Et aidata sul selle üle arutleda, mõtle järgnevale.

Mida tõeline sõber teeks? Õpetussõnad 17:17 ütleb: „Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend!” Inimene, kes käitub Piibli põhimõtete vastaselt, on „hädas”, teab ta seda ise või mitte. Muidugi ei tohiks me olla ’liiga õiglased’ ja teha numbrit igast väiksest asjast, teisalt aga ei pigista tõeline sõber kaaslase mittekristliku käitumise suhtes silmi kinni (Koguja 7:16). Sellise olukorra mahavaikimine ei peaks tulema kõne allagi (3. Moosese 5:1).

Kujutle ennast lapsevanema olukorda. Küsi endalt: kui mina oleksin lapsevanem ja minu pojal või tütrel oleks seksuaalselt provotseeriva sisuga veebilehekülg, kas ma tahaksin, et seda mulle öeldaks? Mis tunne mul oleks, kui mu poja või tütre sõber sellest teaks, aga ei lausuks mulle sõnagi?

Mõtle Jumala normidele. Ära arva, et sul tuleb täita mingit vaikimisseadust. Tähtis on pidada kinni Jumala moraaliseadusest, mis on kirjas Piiblis. Võid kindel olla, et õiguse eest välja astudes sa rõõmustad oma Looja südant (Õpetussõnad 27:11). Lisaks on sul endal parem tunne, kui tead, et oled tegutsenud oma sõbra parimates huvides (Hesekiel 33:8).

„Aeg rääkida”

Piibel ütleb, et on „aeg vaikida ja aeg rääkida” (Koguja 3:7). Nooremas eas lapsed ei saa tihti aru, milline käitumine on mingis olukorras kohane. Kui kaaslane teeb midagi valesti, võivad nad mõelda: „Ma ei taha oma sõbrale pahandusi” või „Ma ei taha oma sõbraga tülli minna.” Kui need oleksid ainsad tegurid, millega arvestada, oleks lihtne järeldus, et on „aeg vaikida”.

Suuremaks saades hakkad sa vaatama asjadele küpsema pilguga. Sa mõistad, et su sõbral on juba pahandused kaelas ja et ta vajab abi, mille kutsumises sina saad ehk algatajaks olla. Aga mida konkreetset sa võiksid ette võtta, kui kuuled, et su sõber on rikkunud Piibli seadusi või põhimõtteid?

Esiteks tee kindlaks, kas kuuldu vastab tõele. Võib-olla on see tühi kuulujutt (Õpetussõnad 14:15). Teismeline neiu Katie meenutab: „Üks sõber hakkas minu kohta valesid rääkima ja mu lähedased arvasid, et ta räägib tõtt. Olin hirmul, et mind ei usu mitte keegi!” Piibel on ennustanud Jeesuse kohta, et ta ei „noomi oma kõrva kuulmise järgi” ehk lihtsalt kuuldu põhjal (Jesaja 11:3). Mida sellest õppida? Ära tee kiiresti järeldust, et kõik, mida räägitakse, on sulatõsi. Püüa faktid kindlaks teha. Mõtle veel ühe elust võetud näite peale.

▪ Artikli alguses mainitud James kuulis, et tema hea sõber olevat ühel peol narkootikume tarvitanud.

Kaalutle olukorda. Mida sina Jamesi asemel ette võtaksid? Kuidas sa võiksid kindlaks teha, kas kuuldud jutt on tõsi?

․․․․․

 Jamesi otsus. Kõigepealt tegi James näo, et ta pole kuulnud ega tea midagi. „Siis aga hakkas mu südametunnistus mind vaevama,” sõnab ta. „Teadsin, et peaksin oma sõbraga sellest rääkima.”

Mis sa arvad? Miks oleks hea rääkida esmalt selle inimese endaga, kes on väidetavalt käitunud ebakristlikult?

․․․․․

Kui sa ei suuda sellest sõbra endaga rääkida, mida sa veel võiksid teha?

․․․․․

Jamesi sõber tunnistas, et ta oli peol tõepoolest narkootikume tarvitanud. Seejärel aga palus ta Jamesi, et see kellelegi midagi ei räägiks. James tahtis käituda nii, nagu on õige. Samas tahtis ta, et ka sõber toimiks õigesti. Seepärast ütles ta sõbrale, et annab talle nädal aega selleks, et see asi kogudusevanematele üles tunnistada. Vastasel juhul lubas James sellest ise teada anda.

Kas James käitus õigesti? Miks sa just nii arvad?

․․․․․

Jamesi sõber ei läinud kogudusevanemate juurde ning seepärast rääkis James neile asjast ise. Mõni aeg hiljem tuli tema sõber mõistusele. Tänu kogudusevanemate abile sai ta aru, et tal tuleb oma käitumist kahetseda ja taastada head suhted Jehoovaga.

Kas ma olen pealekaebaja?

Sa ehk mõtled: „Ma oleks nagu mingi pealekaebaja, kui ma sõbra väärteost teada annan. Kas poleks kergem teha nägu, et ma ei tea midagi?” Kui sa seisaksid sellise küsimuse ees, mida sa teeksid?

Esiteks tuleb sul mõista, et see, mida on kerge teha, pole alati armastav, ja et armastavalt käituda pole alati kerge. On vaja julgust, et oma sõbra väärteost teada anda. Miks mitte rääkida sellest palves Jumalaga? Palu temalt vajalikku tarkust ja julgust. Ta aitab sind (Filiplastele 4:6).

Teiseks mõtle, kuidas sellest olukorrast teadaandmine su sõpra aitab. Toome näite. Oletame, et sa kõnnid koos sõbraga mööda järsku mägiteed. Ootamatult teeb su sõber ühe väära sammu, komistab ja kukub teelt alla kaljujärsaku servale. On ilmselge, et su sõber vajab abi. Ta võib küll tunda piinlikkust ja öelda, et saab ka ise üles tagasi, kuid kas sa lubaksid tal sel moel oma eluga riskida?

Samamoodi on siis, kui su sõber komistab kristlikul teel. Ta võib arvata, et ta saab ka ilma kõrvalise abita oma suhted Jehoovaga korda. Kuid see on kõike muud kui arukas mõte. Loomulikult võib sõbral juhtunu pärast piinlik olla. Kuid see, kui sa kutsud abi, võib lõpuks su sõbra elu päästa! (Jakoobuse 5:15.)

Ära siis karda rääkida, kui su sõber on teinud väärteo. Otsides talle abi, näitad, et oled ustav nii Jehoova Jumalale kui ka oma sõbrale, kes võib ühel heal päeval sulle vahelesekkumise eest väga tänulik olla.

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

MÕTTEAINET

▪ Miks võib öelda, et oma sõbra valest käitumisest rääkimine näitab tegelikult, et oled sõbrale ustav?

▪ Tuleta meelde piiblitegelasi, kelle ustavus sõbra vastu proovile pandi. Mida sa võid nendelt õppida?

[Pilt lk 20]

Kui su sõber on kristlikul teel komistanud, siis hoolitse selle eest, et ta saaks abi