Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas puhas vesi on otsa saamas?

Kas puhas vesi on otsa saamas?

Kas puhas vesi on otsa saamas?

Usbeki vanasõna ütleb: „Saab vesi otsa, saab ka elu otsa.” Mõned eksperdid ütleksid, et see kõnekäänd paistab rohkem ennustuse kui vanasõna moodi. Igal aastal sureb kehvade sanitaarolude ja reostunud vee tõttu umbes kaks miljonit inimest, kellest 90 protsenti on lapsed.

KUIDAS sina vett saad? Kas sul tarvitseb selleks vaid kraan lahti keerata? Või tuleb sul kõndida kaugele vee järele, siis järjekorras seista ning kanda seejärel rasked ämbrid koju, nagu see on mõnel maal tavaks? Kas sul kulub iga päev mitmeid tunde lihtsalt selleks, et saada piisavalt vett pesemiseks ja söögitegemiseks? Paljudes maades on vett vähe ning seetõttu seda ka raske saada. Diane Raines Ward märgib oma raamatus „Water Wars–Drought, Flood, Folly, and the Politics of Thirst”, et 40 protsenti maailma elanikkonnast „peab ammutama vett kaevudest, jõgedest või tiikidest, mis asuvad nende kodust eemal”. Mõnel maal kulub naistel vee koju toomiseks kuni kuus tundi päevas ning ääreni täis veemahutid kaaluvad üle 20 kilogrammi.

Fakt on see, et enam kui ühel kolmandikul maakera elanikkonnast on häda puhta joogivee saamisega ja neil puudub korralik kanalisatsioon. Eriti tõsine on probleem Aafrikas, kus kümnest inimesest kuuel puudub isegi korralik tualett, ning see soodustab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sõnul „inimeste väljaheidetes leiduvate bakterite, viiruste ja parasiitide levikut, mis ... reostavad vett, pinnast ja toitu”. See on aga „üheks suurimaks kõhulahtisuse põhjuseks, mis omakorda on arengumaades laste suremuse teine peamine põhjus. Peale selle soodustab see ka teistesse rasketesse haigustesse, näiteks koolerasse, skistosomiaasi ja trahhoomi nakatumist.

Vett on nimetatud vedelaks kullaks, 21. sajandi naftaks. Ometi raiskavad riigid seda vara nii tohutult, et nende suuremates jõgedes polegi peaaegu enam vett, mis võiks merre voolata. Kui ka niisutamine ja aurustumine oma osa võtavad, kuivavad suured jõed, nagu Colorado Ameerika Ühendriikide lääneosas, Jangtse Hiinas, Indus Pakistanis, Ganges Indias ja Niilus Egiptuses. Mida on veekriisi leevendamiseks ette võetud? Ja mis lahendaks probleemi lõplikult?

[Kast/pilt lk 3]

KADUVAD VEEVARUD

▪ „Kesk-Aasias asuv Araali meri oli 1960. aastal suuruselt neljas järv maakeral. Aastaks 2007 oli aga järvest järel ainult kümnendik esialgsest suurusest.” („Scientific American”)

▪ Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril asuvad Suurde järvistusse kuuluvad viis järve – Erie, Huron, Michigan, Ontario ja Ülemjärv – kahanevad „murettekitava kiirusega”. („The Globe and Mail”)

▪ Kord jahvatas Austraalia Deniliquini linna veski piisavalt vilja, et toita ära 20 miljonit inimest. Nüüd on aga riisisaak vähenenud 98 protsenti ning 2007. aasta detsembris veski suleti. Miks? „Kuus pikka aastat kestnud põua pärast.” („The New York Times”)

[Pilt]

Araali merel kuivale jäänud paat

[Allikaviide]

© Marcus Rose/Insight/Panos Pictures

[Kast/kaardid lk 4]

KUIVAVAD JÕED JA OJAD

„Astronautidel, kellele oli varem Aafrikas asuv Tšaadi järv geograafiliseks orientiiriks, on nüüd raske seda järve üles leida. See järv, mida ümbritsevad [Kamerun,] Tšaad, Niger ja Nigeeria ..., on alates 1960. aastatest kahanenud 95 protsenti. Kuna selles piirkonnas kasutatakse aina rohkem vett niisutamiseks, kuivavad ära Tšaadi järve toitvad jõed ja ojad. Seetõttu võib järv peagi sootuks kaduda ning tulevased põlvkonnad ei tea selle asukohast enam midagi.” („Plan B 2.0–Rescuing a Planet Under Stress and a Civilization in Trouble”, Lester Brown)

[Kaardid]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Vesi

☒ Taimestik

□ Maismaa

1963

NIGER

TŠAAD

Tšaadi järv

NIGEERIA

KAMERUN

2007

NIGER

TŠAAD

Tšaadi järv

NIGEERIA

KAMERUN

[Allikaviide]

NASA/U.S. Geological Survey