Hooned kui lindude vaenlased

KESET päist päeva lendas rähn otsejoones vastu pilvelõhkujat ning kukkus püstloodis alla. Nimelt ei märganud lind klaasist hoonet. Oimetu linnukese leidis üks heatahtlik jalakäija, kes võttis tiivulise oma hoole alla, lootes, et see saadud löögist toibub. Ja õnneks nii juhtuski. Lind tegi peagi häält, tõusis jalgadele, soputas sulgi ja lendas minema. *

Kahjuks ei ela mitte kõik linnud sellist kokkupõrget üle. Vastu maja lennanud lindudest ei suuda toibuda umbes pooled. Uuringud näitavad, et ainuüksi Ameerika Ühendriikides hukkub igal aastal üle saja miljoni linnu, kes on mingisuguse hoone vastu lennanud, annab teada Audubon Society. Ja arvatakse, et neid linde võib olla isegi miljardi ringis. Kuidas on aga võimalik, et linnud vastu ehitisi lendavad? Ja kas lindude kokkupõrkeid ehitistega oleks võimalik kuidagi ära hoida?

Hukatuslik valgustus ja klaas

Klaas võib osutuda lindude vaenlaseks. Kui aknaklaasid on puhtad ja paistavad hästi läbi, näevad linnud tihtipeale üksnes seda, mis on teisel pool klaasi, näiteks rohelust ja taevast. Niisiis lendavad pahaaimamatud linnud mõnikord täiskiirusel vastu klaasi. Samuti võivad linnud vahel näha klaasfuajeedes dekoratiivtaimi, mistõttu nad tahavad neile laskuda.

Probleemiks võivad olla ka toonitud peegelklaasid. Teatud tingimustes võivad linnud näha klaasil ümbritseva ala ja taeva peegeldust ning seetõttu ikkagi vastu akent lennata  ja viga saada. Linde on hukkunud isegi linnukaitsealadel, kui nad on põrganud vastu külastuskeskuste ja tornide aknaid. Ornitoloog ja bioloogiaprofessor dr Daniel Klem juunior arvab, et hoonetega kokku põrgates hukkub rohkem linde kui ühelgi teisel inimtegevusega seotud asjaolul, välja arvatud ehk elupaikade hävitamine.

Mõningatel liikidel on eriti suur oht vastu hooneid lennata. Enamik laululinde rändab oma sihtkohta öösel ning navigeerub osaliselt tähtede järgi. Seetõttu võivad nad kõrghoonete eredatest tuledest segadusse sattuda. Osa linde on isegi kaotanud igasuguse suunataju ning lennanud sihitult ringi, kuni on kukkunud kurnatult maha. Ohtu kujutavad endast ka vihmased ja pilvised ööd. Niisugustel öödel kalduvad linnud lendama madalamalt, mis suurendab riski pilvelõhkujatega kokku põrgata.

Mõju populatsioonidele

Üks raport annab teada, et kõigest üks kõrghoone USA-s Illinoisis Chicagos põhjustas teadaolevalt ühe rändeperioodi jooksul ligikaudu 1480 linnu huku. Ja 14 järjestikuse aasta jooksul hukkus selle hoonega kokku põrgates umbes 20 700 lindu. Võib arvata, et tegelikult on selle ehitise tõttu saanud surma ühtekokku veelgi enam linde. Pealegi pole need linnud „lihtsalt tuvid, kajakad ja haned, vaid ohustatud liigid”, sõnab Michael Mesure Kanada Toronto organisatsioonist Fatal Light Awareness Program.

Näiteks hukkus hiljuti Austraalias vastu akent lennates umbes 30 ohustatud liiki kuuluvat papagoid, keda on järel vaid 2000 isendit. Paljud Ameerika Ühendriikide muuseumides olevad bambusesäälikute topised on tehtud lindudest, kes hukkusid vastu üht Florida tuletorni lennates. Liigina on bambusesäälikud nüüdseks tõenäoliselt välja surnud.

Lindudest, kes vastu hooneid lennates ellu jäävad, saavad paljud vigastada või jäävad nõrgaks. See võib eriti kurvalt lõppeda rändel olevate lindude jaoks. Kui nad kukuvad kuskile suurte hoonete vahele, võivad nad nälga surra või langeda loomade ohvriks, kes on õppinud niisuguseid toidusaamise võimalusi ära kasutama.

Kas maju saaks teha linnusõbralikumaks?

Selleks, et linnud ei lendaks vastu klaasi, peavad nad seda nägema. Seetõttu on mõned kõrghoonetes elavad inimesed kinnitanud oma akendele pilte, kleebiseid või muud märgatavat, kuigi see varjab mingil määral nende vaadet. Daniel Klemi sõnul on oluline, kui suur vahe jääb piltide või kleebiste vahele. Ta ütleb, et horisontaalselt ei tohiks kahe pildi vahele jääda rohkem kui viis ning vertikaalselt kümme sentimeetrit.

Mida saaks aga öörändurite aitamiseks ära teha? „Lindude öiseid kokkupõrkeid hoonetega ... saaks suures osas ära hoida tulede kustutamisega,” sõnab ökoloogiliste uuringute konsultant Lesley Evans Ogden. Mõnes linnas vähendatakse nüüd pilvelõhkujate dekoratiivvalgustust kindlal kellaajal või lülitatakse see hoopistükkis välja ning seda eeskätt rändeperioodil. Teistes paikades pannakse aga kõrghoonete akendele ette võrgud, et neil ei peegelduks taevas.

Sellised meetmed aitavad vähendada lindude hukkumist koguni 80 protsendi võrra ning päästa igal aastal miljonite lindude elu. Põhiprobleem aga ei kao, sest inimestele meeldib valgustus ja klaas. Niisiis püüavad lindude heaolule pühendunud organisatsioonid, nagu näiteks Audubon Society, veenda arhitekte ja arendajaid mõtlema ka teiste elavate olendite peale.

[Allmärkus]

[Kast lk 10]

KUHU KÜLL KÕIK LINNUD JÄID?

Hinnangud selle kohta, kui palju on inimtegevuse tagajärjel igal aastal Ameerika Ühendriikides linde hukkunud.

▪ Sidemastide tõttu 40 miljonit

▪ Pestitsiidide tõttu 74 miljonit

▪ Kasside ohvriks 365 miljonit

▪ Klaasakende tõttu 100 miljonit kuni üks miljard

▪ Elupaikade hävitamise tõttu lindude vähemaksjäämise arv pole teada, ent tõenäoliselt põhjustab just see faktor suurimat kahju

[Pilt lk 10]

Igal aastal hukkub Ameerika Ühendriikides vastu aknaklaasi lennates vähemalt 100 miljonit lindu

[Allikaviide]

© Reimar Gaertner/age fotostock