Maakera ideaalne asupaik

MEIE aadressi hulka kuulub tavaliselt riik, linn ja tänav. Kui aga rääkida maakera asukohast, siis nimetagem Maa „riigiks” Linnutee galaktikat, „linnaks” Päikesesüsteemi (Päike ja tema ümber tiirlevad taevakehad) ning „tänavaks” Maa orbiiti Päikesesüsteemis. Tänu edusammudele astronoomias ja füüsikas on teadlased hakanud järjest paremini mõistma, kui soodsas paigas asub meie planeet universumis.

Alustagem sellest, et meie Päikesesüsteem paikneb Linnutee elukõlblikus piirkonnas ehk nii-öelda turvalises tsoonis. See tsoon asetseb umbes 28 000 valgusaasta kaugusel Linnutee keskmest ning selles leidub just õiges kontsentratsioonis keemilisi elemente, mida läheb tarvis eluks. Kaugemal on neid elemente liiga vähe, Linnutee keskmele lähemal poleks aga suurema kiirguse ning muude faktorite tõttu samuti elu võimalik. „Me elame nii-öelda parimas rajoonis,” ütleb ajakiri „Scientific American”.

Täiuslik „tänav”

Vähema tähtsusega pole ka maakera orbiit Päikesesüsteemis. Maakera liigub orbiidil Päikesest umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel ainsal võimalikul elukõlblikul orbiidil, kus pole ei liiga külm ega liiga kuum. Peale selle on Maa tiirlemisorbiit peaaegu ringikujuline, nii et me liigume aasta ringi Päikesest enam-vähem samal kaugusel.

Samal ajal on Päike meile ideaalseks „jõujaamaks”. See töötab stabiilselt, on õige suurusega ning annab just parajal määral energiat. Niisiis on Päikest õigustatult nimetatud eriliseks täheks.

Parim naaber

Kui sul tuleks valida maakerale „naabrit”, ei saaks sa paremat kaaslast kui Kuu. Selle läbimõõt on veidi üle neljandiku Maa omast. Kui võrrelda Kuud teiste planeetide kaaslastega meie Päikesesüsteemis, siis on näha, et meie Kuu on oma emaplaneedi suhtes ebatavaliselt suur. See pole kindlasti mitte tähtsusetu seik.

Esiteks on Kuu peamine ookeani loodete põhjustaja. Looded mängivad aga olulist rolli meie planeedi ökoloogias. Kuu aitab ka stabiliseerida maakera kallet oma pöörlemistelje suhtes. Ilma maakerale täiuslikult sobiva kaaslaseta loperdaks meie Maa nagu vurrkann ja kes teab, võib-olla vajuks isegi ühele küljele. Selle mõju kliimale, loodetele ja muule oleks katastroofiline.

 Maa sobiv kalle ja pöörlemiskiirus

Tänu maakera 23,5-kraadisele pöörlemistelje kaldele orbiidi tasandi suhtes eksisteerivad aastaajad, mõõdukas temperatuur ning eri kliimavöötmed. „Meie planeedi pöörlemistelje kalle näib olevat elu eksistentsiks just sobiv,” ütleb raamat „Rare Earth–Why Complex Life Is Uncommon in the Universe”.

Igati sobiv on ka Maa pöörlemiskiirusest tingitud öö ja päeva kestus. Kui Maa teeks täispöörde ümber oma telje oluliselt kauem, kõrbeks päikesepoolne maakera külg, teine aga jäätuks. Ent kui päevad ja ööd oleksid lühemad, näiteks mõne tunni pikkused, tekitaks Maa kiire pöörlemine pidevaid tormituuli ja muid ohtlikke loodusnähtusi.

Tõepoolest kõik, mis puudutab meie planeeti, nii selle asukoht Linnutees, pöörlemiskiirus kui ka Kuust naaber, annavad tunnistust targast Loojast, kellel pole ükski asi kahe silma vahele jäänud. * Füüsik ja evolutsionist Paul Davies ütleb: „Isegi ateistist teadlase muudab tundeliseks universumi mastaapsus, võimsus, harmoonia, elegants ning ülipeen häälestatus.”

Kas kõik need leidlikud lahendused tekkisid juhuslikult või on need eesmärgikindla kavandatuse tulemus? Mõtle sellele küsimusele, kui loed järgmist lühikest artiklit, kus räägitakse kahest hämmastavast tegurist, mis kaitsevad elu Maa peal kosmosest tulevate ohtude eest.

[Allmärkus]

[Kast lk 5]

ME LIIGUME KIIREMINI KUI PÜSSIKUUL

Selleks ajaks, kui saad selle kasti läbi loetud, oled sa liikunud tuhandeid kilomeetreid, ilma et sa üldse midagi tajuksid. Mõtle järgmistele faktidele.

Maa ümbermõõt on 40 000 kilomeetrit ning see teeb iga 24 tunniga ühe täispöörde. Seega liiguvad ekvaator ja ekvaatorilähedased paigad umbes 0,45 kilomeetrit sekundis. (Poolused muidugi vaid pöörlevad ühe koha peal.)

Peale selle tiirleb Maa ümber päikese kiirusega 30 kilomeetrit sekundis ning Päikesesüsteem tervikuna ümber Linnutee keskme hämmastamapaneva kiirusega – 249 kilomeetrit sekundis. Püssikuulid lendavad aga umbes kilomeeter sekundis.

[Pildi allikaviide lk 4]

Linnutee: NASA/JPL/Caltech

[Pildi allikaviide lk 5]

Maa: Based on NASA/Visible Earth imagery