Ülekaalulised lapsed. Mida ette võtta?

ÜLEKAALULISUS laste seas on paljudes maades võtnud epideemilised mõõtmed. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni arvestuste kohaselt on kogu maailmas 22 miljonit alla viieaastast last ülekaalulised.

Hispaania üleriigilisest uuringust selgus, et iga kolmas laps on kas ülekaaluline või lausa rasvunud. Austraalias kolmekordistus laste ülekaalulisus kõigest 10 aastaga (1985–1995). Viimase kolme aastakümne jooksul on Ameerika Ühendriikides 6- kuni 11-aastaste laste ülekaalulisus enam kui kolmekordistunud.

Laste ülekaalulisus on levinud ka juba arengumaades. Rahvusvahelise Rasvumisvastase Töökonna järgi on mõnes Aafrika paigas lapsed rohkem ülekaalulised kui alatoidetud. Aastal 2007 oli Mehhiko pärast Ameerika Ühendriike maailmas teisel kohal laste ülekaalulisuse poolest. Arvatakse, et ainuüksi México linnas on 70 protsenti lastest ja täiskasvanutest kas ülekaalulised või rasvunud. Lastekirurg dr Francisco González hoiatab, et praegusest sugupõlvest võib saada „esimene sugupõlv, kes ülekaalulisusest tulenevate tüsistuste tagajärjel sureb enne oma vanemaid”.

Millised on need tüsistused? Neist kolm on suhkurtõbi, kõrge vererõhk ja südamehaigused. Varem arvati, et need kolm terviseprobleemi puudutasid peamiselt täiskasvanuid. USA Meditsiiniinstituudi järgi on 30 protsendil poistest ja 40 protsendil tüdrukutest, kes on sündinud Ameerika Ühendriikides 2000. aastal, eluaegne risk, et neil võidakse diagnoosida ülekaalulisusega seotud II tüüpi suhkurtõbi.

Uuringutest ilmneb murettekitav suundumus laste seas. Ülekaalulisuse kiire kasv viib selleni, et üha rohkematel on probleeme ka kõrge vererõhuga. „Kui suundumus kõrge vererõhu poole ei muutu, võib oodata südame-veresoonkonna haigusjuhtude uut plahvatuslikku kasvu nii noorte kui ka täiskasvanute seas,” hoiatab dr Rebecca Din-Dzietham USA Georgia osariigi Morehouse’i meditsiiniülikoolist Atlantast.

Soodustavad tegurid

Mis on laste ülekaalulisuse ülemaailmse epideemia taga? Kuigi selles võivad olulist rolli mängida geenid, viitab ülekaalulisuse murettekitav kasv viimastel aastakümnetel sellele, et geenid pole ainus põhjus. Inglismaal asuva Cambridge’i ülikooli kliinilise biokeemia ja meditsiini professor Stephen O’Rahilly ütleb: „Ülekaalulisuse kasvul pole geneetilist selgitust. Meie geenid ei saa muutuda 30 aastaga.”

Ameerika Ühendriikides tegutsev Mayo kliinik märgib põhjuste kohta järgmist: „Kuigi laste ülekaalulisusel on teatud geneetilised ja hormonaalsed põhjused, on peamine põhjus see, et lapsed söövad liiga palju ja liiguvad liiga vähe.” Kaks näidet illustreerivad nüüdisaja toitumisharjumustes toimunud muutusi.

Esiteks, kuna töötavatel vanematel on vähem aega ja energiat toidu valmistamiseks,  on kiirtoidu tarvitamine muutunud järjest valdavamaks. Kiirtoidurestoranid on ilmunud igasse maailma nurka. Ühe uurimuse kohaselt sööb Ameerika Ühendriikides peaaegu üks kolmandik 4- kuni 9-aastastest lastest kiirtoitu iga päev. Tavaliselt on need toidud suure suhkru- ja rasvasisaldusega ning neid pakutakse üldjuhul ahvatlevalt suurtes kogustes.

Teiseks, piima ja vee asemele on tulnud karastusjoogid. Näiteks mehhiklased kulutavad igal aastal rohkem raha karastusjookidele, eriti kooladele, kui kümnele kõige tavalisemale toidule kokku. Raamatu „Overcoming Childhood Obesity” järgi võib iga päev vaid 600 ml karastusjoogi joomine lisada inimese kehakaalule aastas juurde 11 kilo.

Mis puutub füüsilise aktiivsuse puudumisse, siis Šotimaal Glasgow’ ülikoolis läbiviidud uurimuse kohaselt on keskmine kolmeaastane laps kas mõõdukal või suurel määral kehaliselt aktiivne vaid 20 minutit päevas. Seda uurimust kommenteerides ütles Colorado ülikooli pediaatria- ja meditsiiniprofessor dr James Hill: „Inglismaal pole üha väheliikuvama eluviisiga lapsed enam mingi haruldus ning seda suundumust võib näha pea kõikjal maailmas.”

Milline on lahendus?

Toitumisspetsialistid ei soovita panna lastele peale ranget dieeti, kuna see võib ohustada nende kasvu ja tervist. Selle asemel soovitab Mayo kliinik: „Üks parimaid strateegiaid, kuidas võidelda oma laste liigse kehakaaluga, on parandada terve pere toitumisharjumusi ja end rohkem liigutada.” (Vaata kõrvalolevat kasti.)

Võtke perega nõuks süüa tervislikult ja liikuda piisavalt. Kui te nii teete, siis saavad need harjumused sinu laste eluviisiks, mida nad järgivad ka täiskasvanueas.

[Kast/pilt lk 28]

MIDA LAPSEVANEMAD TEHA SAAVAD?

1 Osta ja paku kiirtoitude asemel rohkem puu- ja juurvilju.

2 Piira karastusjookide ja magustatud jookide tarbimist ning suure rasva- ja suhkrusisaldusega suupisteid. Paku selle asemel vett või vähese rasvasisaldusega piima ja tervislikke suupisteid.

3 Kasuta selliseid toiduvalmistamise meetodeid, kus ei pea kasutama nii palju rasva, näiteks võiks praadimise asemel hoopis röstida või aurutada.

4 Serveeri väiksemates kogustes.

5 Hoidu kasutamast toitu premeerimise või meelitamise eesmärgil.

6 Ära luba lastel hommikusööki vahele jätta. Toidukorra vahelejätmise korral võivad nad hiljem süüa üleliia.

7 Istuge söögiajal laua taga. Kui süüakse televiisori või arvutiekraani ees, siis võib inimene kaotada taju, kui palju ta sööb ja millal kõht täis saab.

8 Erguta füüsilist tegevust, näiteks jalgrattaga sõitma, palli mängima ja hüppenööriga hüppama.

9 Piira televiisori vaatamise, arvutikasutamise ja videomängude mängimise aega.

10 Planeeri perega aktiivset tegevust. Minge näiteks loomaeda, ujuma või parki mängima.

11 Anna lastele kodus füüsilist tööd.

12 Anna eeskuju tervislikus toitumises ja füüsilises aktiivsuses.

[Allikaviited]

Allikad: Riiklik Tervishoiuinstituut ja Mayo kliinik