Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas tuhastamine on jumalateenijatele vastuvõetamatu?

Kas tuhastamine on jumalateenijatele vastuvõetamatu?

Piibli seisukoht

Kas tuhastamine on jumalateenijatele vastuvõetamatu?

Mõned inimesed arvavad, et krematsioon ehk surnukeha tuhastamine rüvetab kadunu keha ja mälestust temast. Nende meelest on see paganliku päritoluga ning seetõttu pole vastuvõetav neile, kes väidavad end teenivat Jumalat. Teised jällegi arvavad, et on täiesti kohane ja ka auväärne surnu säilmed tuhastada. Mida arvad sellest sina?

PIIBLI aegadel oli kombeks surnud matta. Näiteks mattis Aabraham oma naise Saara koopasse. Jeesuse keha pandi hauda, mis oli kalju sisse raiutud (1. Moosese 23:9; Matteuse 27:60). Kas Piibli järgi võib surnukeha üksnes matta? Kas see raamat näitab, et Jumala vanaaja teenijad olid tuhastamise vastu?

Kas märk Jumala hukkamõistust?

Kui mõningaid Piibli osasid pealiskaudselt lugeda, võib jääda mulje, et need, keda Jumal hukka mõistis, põletati. Näiteks öeldi Moosese Seaduses, et kui Jehoova preestri tütrest sai prostituut, tuli too pärast hukkamist põletada (3. Moosese 20:10; 21:9). Ja kui Aakani ja tema pere sõnakuulmatuse tõttu sai Iisrael Ai all lüüa, viskasid kaasmaalased nad kividega surnuks ja seejärel „põletasid neid tulega” (Joosua 7:25). Mõned õpetlased oletavad, et selline kohtlemine sai osaks neile, kes surid häbiväärset surma, ja et sellega jäid nad ilma väärikast matusest.

Lisaks veel, kui kuningas Joosija püüdis puhastada Juudat ebajumalakummardamisest, tegi ta lahti Baalile ohverdanud preestrite hauad ja põletas luud nende altaritel (2. Ajaraamat 34:4, 5). Kas nendest näidetest võib järeldada, et Jumal mõistab hukka need, kelle säilmed on tuhastatud? Ei. Seda kinnitab üks teine Piibli jutustus.

Kui vilistid lõid lahingus Iisraeli kuningat Sauli, riputasid nad jultunult tema ja ta kolme poja surnukehad Beet-Saani linnamüürile. Kui aga Gileadi Jaabesi elanikud kuulsid sellest surnukehade häbiväärsest kohtlemisest, võtsid nad need maha, põletasid ning seejärel matsid nende luud (1. Saamueli 31:2, 8–13). Esmapilgul näib see jutustus kinnitavat, et põletatakse neid, kelle Jumal hukka mõistab. Pealegi oli ju Saul pahatahtlik kuningas, kes pidas võitlust Jehoova võitu Taaveti vastu ning kes suri Jumala heakskiiduta.

Kuid tasuks panna tähele, kes suri Sauli kõrval. Tema poeg Joonatan, kelle surnukeha samuti põletati. Joonatan polnud halb mees. Vastupidi, ta oli Taaveti lähedane sõber ja liitlane. Joonatani kohta ütlesid iisraellased, et ta tegutses „ühes Jumalaga” (1. Saamueli 14:45). Kui Taavet kuulis, mida Gileadi Jaabesi mehed olid teinud, kiitis ja tänas ta neid sõnadega: „Jehoova õnnistagu teid, et osutasite seda armastust oma isandale Saulile.” On näha, et Sauli ja Joonatani kehade põletamine ei häirinud Taavetit põrmugi (2. Saamueli 2:4–6).

Krematsioon ei takista ülesäratamist

Piibel õpetab väga selgelt, et Jehoova Jumal toob paljud surmaunest tagasi (Koguja 9:5, 10; Johannese 5:28, 29). Kirjeldades prohvetlikult aega, mil surnud äratatakse üles, öeldakse Ilmutusraamatus: „Meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid” (Ilmutuse 20:13). Et seda teha, pole Kõigeväelisele Jumalale vahet, kas inimene on maetud, tuhastatud, jäänud kadunuks merel, metsloomade ära söödud või tuumapommi plahvatusel olematuks muutunud.

Piiblis pole üksikasjalikult öeldud, mida tuleks teha surnukehaga. Jehoova ei mõista hukka tuhastamist. Selge on aga see, et matused peaksid olema auväärsed ja lugupidavad.

Inimese otsust võib mõjutada see, kuidas selles piirkonnas üldiselt suhtutakse matusekommetesse. Need, kes järgivad Piibli põhimõtteid, ei taha mingil juhul teisi inimesi solvata. Samuti poleks õige teha midagi sellist, mis võiks jätta mulje, et nad usuvad mõnda valereligiooni õpetust, näiteks hinge surematust. Ehkki eeltoodut oleks hea arvesse võtta, on tegemist siiski isikliku või perekondliku otsusega; iga inimene võib ise otsustada, mida tema enda või siis lähedase inimese surnukehaga tehakse.

KAS SA OLED MÕELNUD?

▪ Millise Piiblis mainitud ustava jumalateenija surnukeha põletati? (1. Saamueli 31:2, 12)

▪ Kuidas suhtus Taavet meestesse, kes põletasid Sauli surnukeha? (2. Saamueli 2:4–6)

▪ Mis kinnitab, et tuhastamine ei takista seda inimest üles äratada? (Ilmutuse 20:13)

[Väljavõte lk 11]

Piiblis pole üksikasjalikult öeldud, mida tuleks teha surnukehaga