Vaatleme maailma

▪ Üks korallide seisundi teadasaamiseks tehtud laialdane uuring näitab, et riffe moodustavatest koralliliikidest on 32,8 protsenti kas kliimamuutuse või kohaliku inimtegevuse tõttu suures väljasuremisohus. („SCIENCE”, USA)

▪ Ühe Ateena haigla lasteosakonnas uuritud enam kui 2000 lapsest on pidanud umbes „65 protsenti hingama sisse tubakasuitsu, kuna üks nende vanematest või mõlemad vanemad suitsetavad”. („KATHIMERINI”, INGLISKEELNE VÄLJAANNE, KREEKA)

▪ „Kasvav nafta hind, elukalliduse tõus, ... majanduslanguse oht ... ning hootised loodusõnnetused, mis ... näitavad, kui abitud me oleme – selle kõige muutmiseks pole meil tõenäoliselt ühtki sobivat lühi- ega pikaajalist lahendust.” (EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE PRESIDENT LLUÍS MARIA DE PUIG)

▪ Poolas on enne 15. eluaastat uimasteid proovinud 17 protsenti poistest ja 18 protsenti tüdrukutest. („ŻYCIE WARSZAWY”, POOLA)

Konflikt lõvide ja inimeste vahel

Inimasustuse pealetungi tõttu Aafrikas jääb looduslikke elupaiku aina vähemaks, mis toob endaga kaasa „sagedasi ning tihtipeale ka veriseid kokkupõrkeid” inimeste ja loomade vahel, kirjutab Kaplinna ajakiri „Africa Geographic”. Eriti just lõvid „on hakanud nägema inimest kui oma saakobjekti”. Näiteks on Tansaanias alates 1990. aastast langenud igal aastal lõvide ohvriks vähemalt 70 inimest. Ajakiri märgib veel, et mõningatel juhtudel on lõvipraidid lausa „spetsialiseerunud inimeste jahtimisele ning rünnanud inimesi koguni nende hüttide ukse ees, tirinud neid läbi pillirookatuste ja nõrkade mudaseinte”.

Kaevati välja muistsed Egiptuse viljaaidad

Chicago ülikooli arheoloogid, kes töötavad Lõuna-Egiptuses, on kaevanud välja seitse muistset viljasalve, mis on teadaolevalt Egiptuse suurimad. Lähedalt leitud esemed aitasid arheoloogidel dateerida need salved ajavahemikku 1630 kuni 1520 e.m.a. Kui see dateering on õige, eksisteerisid need viljasalved juba Moosese ajal. 5,5–6,5-meetrise läbimõõduga ümmargused mudatellistest salved, mis võisid olla vähemalt 7,5 meetrit kõrged, kuulusid riigi poolt asutatud toidu jagamise keskusesse. Chicago ülikooli aruanne ütleb selle leiu kohta, et niisugused keskused „olid paigad, kuhu koguti riigi tarbeks kokku Niiluse oru rikkalik viljasaak. Vili kui maksevahend andis vaaraodele võimu”. Aruanne lisas: „Kuna vilja kasutati maksevahendina, oli viljasalvedel nii panga kui ka toidulao funktsioon.”

Raudkõva paber

Rootsi kuningliku tehnoloogiainstituudi teadurid on töötanud välja meetodi, kuidas toota tselluloosist paberit nii, et säiliks selle kiudude loomulik tugevus. Tavalise paberitootmise käigus saavad peened tselluloosikiud kannatada, mis vähendab suuresti nende tugevust. Rootslastel õnnestus aga lagundada puidumassi ensüümidega ning seejärel seda kloppides eraldada õrnalt vees selle tselluloosikiud. Kui kahjustamata kiud kuivavad, põimuvad need. Nii saab toota paberilehti, mis on tugevam kui malm ja peaaegu sama tugev kui ehitusteras.