Liiga palju teha!
Liiga palju teha!
OLÜMPIAMÄNGUDEST osavõtvad tõstjad ei püüa iga päev rekordeid püstitada. Nad teevad pidevalt trenni, tõstes väiksemaid raskusi, ja nii saavad nad jõudu suurte raskuste tõstmiseks. Kui nad end pidevalt viimse piirini ära kurnaksid, mõjuks see halvasti nende lihastele ja liigestele ning seaks ohtu nende sportlasekarjääri.
Nii näed ka sina tõenäoliselt õppimisega palju vaeva. Ja kui sa siis saad raskeid kodutöid või valmistud eksamiteks, oled sa valmis ja ka suuteline tegema veel suuremaid pingutusi. * Aga mis saaks sinust sel juhul, kui peaksid päevad otsa ainult õppima ja muid ülesandeid täitma? Siis oleks raske leida aega selleks, et korralikult süüa või piisavalt magada. Alalisest tugevast stressist võiksid sa isegi haigeks jääda. Kuid võib-olla sa juba tunnedki end liigselt kurnatuna. *
Koolitööd, millel pole otsa ega äärt
„Mida klass edasi, seda rohkem antakse kodus õppida ning seda raskemaks lähevad ülesanded. Õppimine võtab väga palju aega,” ütleb 15-aastane Hiroko * Jaapanist. „Ma tahaks nii palju muid asju teha, aga koolitööd tuleb järgmiseks päevaks valmis saada. Seetõttu satun vahel paanikasse.” 14-aastane Svetlana Venemaalt ütleb õppimise kohta järgmist: „Kodutööde tegemine muutub aina raskemaks. Igal aastal tuleb aineid juurde ning õpetajad annavad järjest rohkem kodus õppida. Samuti arvab iga õpetaja, et tema aine on kõige tähtsam. Raske on leida tasakaalu ja kõik ära õppida.”
Miks annavad õpetajad õpilastele nii palju õppida? 18-aastane Gilberto Brasiiliast kirjutab: „Õpetajate endi väitel püüavad nad valmistada meid ette selleks, et me konkurentsitihedal tööturul läbi lööksime.” Ja isegi kui see on nii, võib koolikoormus sulle ikkagi liiga raske tunduda. Võib-olla aitaks stressi vähendada see, kui muudad oma suhtumist õppimisse ning astud mõned praktilised sammud, et end paremini organiseerida.
Suhtu näiteks õppimisse kui trenni, mida tuleb teha selleks, et täiskasvanuna hästi hakkama saada. Kuigi õppimisele kuluv aeg võib näida lõputuna, mööduvad kooliaastad tegelikult kiiresti. Ükskord, kui sa hakkad ise leiba teenima, on sul hea meel, et said oma kooliasjadega hakkama. Siis võid tunda head meelt, et nägid õppimise nimel vaeva (Koguja 2:24).
Suuresti aitab stressi leevendada ka enesedistsipliin ja organiseeritus. (Vaata kasti „Praktilisi samme stressi vähendamiseks”.) Kui teed oma koolitööd alati hoolega ja õigeks ajaks ära, hakkavad õpetajad sind usaldama ja soovivad sind aidata. Kui peaks juhtuma midagi ootamatut ja sa ütled õpetajale juba varakult, et ei saa mõnd ülesannet õigeks ajaks valmis, siis tõenäoliselt on ta valmis sulle vastu tulema. Taaniel, üks ammusel ajal elanud jumalateenija, oli „ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud”. Kuna Taaniel täitis oma töökohustusi hoolikalt, võitis ta kuninga lugupidamise ja usalduse (Taaniel 6:5). Kui jäljendad kooliasjade tegemises Taanieli, võivad õpetajad sulle vajaduse korral vastu tulla.
Ent kas hoolikas kuulamine tundide ajal, kodutööde ja teatud projektide valmissaamine õigeks ajaks vabastab sind täielikult koolistressist? Mitte tingimata. Mingil määral võib stressi tekitada ka sinu enda soov hästi hakkama saada. Selle asemel et teed koolitööd ära kuidagi moodi, võib sul olla tõsine soov õppida ja koolist maksimaalset kasu saada.
Sellest tulenev stress on hea. Ent sa võid tunda ka stressi, mis on tervistkahjustav ja mittevajalik.
Koolivälised tegevused, mis võtavad oma osa
Kujuta endale ette kedagi, kes alati autoga kihutab. Ta läheneb suurel kiirusel stoppmärgile ja peatub pidurite kriginal. Siis annab ta jälle gaasi ja tuiskab kohalt minema. Kuidas mõjub selline pöörane kihutamine autole? Tõenäoliselt rikub see mootorit ja teisi auto osi. Kuid ennekõike võib selline juht tõsisesse avariisse sattuda ja oma auto romuks sõita.
Sarnasel moel piitsutavad paljud õpilased lakkamatult oma keha ja vaimu nii enne kui ka pärast koolipäeva. Denise Clark Pope kirjutas oma raamatus „Doing School” paljude õpilaste kohta, kellega ta kohtus, järgmist: „Nende koolipäevad algasid vara, tund või kaks enne seda, kui algab täiskasvanute tööpäev, ning lõppesid tihtipeale hilja õhtul pärast jalgpallitrenni, tantsutundi, õpilasnõukogu koosolekut, töölt tulemist ja koolitükkide tegemist.”
Kui õpilased päevast päeva niisuguse tempoga ringi tormavad, tekivad paratamatult probleemid. Nii suure pinge tõttu võivad neil tekkida kõhu- ja peavalud. Kuna pidev väsimus nõrgestab nende immuunsüsteemi, võivad nad haigeks jääda. Siis ühtäkki ei suuda nad teha seda, mida nad varem tegid, ning neil võib olla tükk tegemist, et oma jõudu tagasi saada. Kas midagi säärast on juhtunud ka sinuga?
On küll hea näha vaeva õigete eesmärkide nimel, ent ükskõik kui palju sul ka jõudu poleks, on sellel siiski limiit, mida sa ühe päeva jooksul jõuad ära teha. Piibel annab väärt nõu: „Teie mõistlikkus saagu teatavaks kõigile inimestele” (Filiplastele 4:5, UM). Mõistlikkus tähendab seda, et inimene ei liialda, ei lähe äärmusesse ning tal on kaine otsustusvõime. Mõistlik inimene langetab otsuseid, mis ei tee halba ei temale endale ega ka teistele. Tal on küpsust, mida läheb tänapäeva ebastabiilses maailmas väga vaja. Niisiis, selleks et hoida oma tervist, ole mõistlik ja jäta ära mõned vähemtähtsad tegevused, millele oled pühendanud oma aega.
Rikkuse tagaajamine
Mõnele noorele näib mõistlikkus olevat siiski pigem takistus kui abi oma eesmärkide saavutamisel. Niisugused õpilased arvavad, et edu võti on hästitasuv töö ja luksuslik elu. Dr Pope täheldas sellist mõtteviisi mõningate noorte seas, kellega suhtles. Ta märkis: „Need õpilased küll tahtsid kauem magada ja oma tervist parandada, kuid tihe ajagraafik – kool, pere ja töökohustused – ei lubanud neil selliseid muudatusi oma elus ette võtta. Samamoodi soovisid nad veeta rohkem aega sõpradega, tegeleda igasugu asjadega, tõmmata paar päeva hinge, kuid enamik neist arvas, et seda tehes langeksid nende hinded. Nad mõistsid, et peavad tegema mingi valiku, ning nende jaoks oli tähtsam edu tulevikus kui heaolu praegu.”
Sellistel ambitsioonikatel õpilastel oleks hea mõelda ühe targa mehe sõnadele: „Kas inimesel oleks mingit kasu sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, aga kaotaks oma elu? Muidugi mitte! Ta ei saaks mingi hinna eest oma elu tagasi” (Matteuse 16:26, „Today’s English Version”). Nende sõnadega tahtis Jeesus Kristus öelda, et eesmärgid, mille poole paljud selles maailmas püüdlevad, ei ole väärt hinda, mis see läheb maksma tervisele, tundeelule ja suhetele Jumalaga.
Oma raamatus „The Price of Privilege” kirjutas psühholoog Madeline Levine, et „raha, haridus, võim, prestiiž ja materiaalsed hüved ei kaitse meid kurbuse ja emotsionaalse valu eest”. Dr Pope, keda varem tsiteeriti, tegi järgmise tähelepaneku: „Ma näen nii paljusid lapsi ja nende vanemaid püüdlemas täiuslikkuse poole, mida nad peavad ekslikult edu saladuseks.” Ning lisas: „Kuid meil tuleks püüda hoopis säilitada hea tervis ja terve mõtlemine.”
Elus on palju tähtsamaid asju kui raha, näiteks emotsionaalne ja füüsiline heaolu, puhas südametunnistus ning head suhted Loojaga. Need on hinnalised annid Jumalalt. Kui sa kaotad need kuulsust ja raha taga ajades, ei pruugi sa neid enam iialgi tagasi saada. Mõtle, mida ütles Jeesus: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taeva kuningriik” (Matteuse 5:3, UM).
Paljud noored on hakanud seda tõde mõistma. Samal ajal kui nad teevad koolis oma parima, teavad nad, et akadeemiline haridus ja materiaalne rikkus ei too kestvat õnne. Nad mõistavad, et selliste eesmärkide saavutamine toob tarbetut stressi ning et tõeliselt õnneliku tuleviku alus on head suhted Jumalaga. Selle ajakirja väljaandjad või sinu kodukandi Jehoova tunnistajad aitavad sul hea meelega teada saada, kuidas olla õnnelik ja õppida tundma Jumalat.
[Allmärkused]
^ lõik 3 Õpilased, kes õpivad alla oma võimete või pingutavad liiga vähe, võiksid vaadata artiklit „Noored küsivad: kas mul võiks koolis paremini minna?” „Ärgake!” 1998. aasta 22. märtsi numbrist, lk 20–22.
^ lõik 3 Lisainfot selle teema kohta: „Noored küsivad: mida teha, kui koolis antakse väga palju õppida?” „Ärgake!” 1993. aasta 8. aprilli numbrist, lk 13–15 (inglise keeles).
^ lõik 5 Mõned nimed on muudetud.
[Väljavõte lk 6]
Ükskõik kui palju sul ka jõudu poleks, on sellel siiski limiit, mida sa ühe päeva jooksul jõuad ära teha
[Väljavõte lk 8]
Looja tundmaõppimine on parim haridus, mida võid saada
[Kast/pilt lk 5]
PRAKTILISI SAMME STRESSI VÄHENDAMISEKS
❑ Kas sul kulub palju aega selleks, et oma paberite ja vihikute hulgast mõnd vajalikku asja üles leida? Mõned inimesed vajavad abi, et end paremini organiseerida, seepärast ära häbene selleks teistelt nõu küsida.
❑ Kas sul on kombeks ülesannete tegemist edasi lükata? Tee proovi ning püüa mingi ülesanne enne tähtaega valmis saada. Sa võid üllatuda, millist kergendust ja rahulolu see toob, nii et tänu sellele soovid ehk edaspidigi vältida õppimise edasilükkamist.
❑ Kas su mõtted lähevad tunni ajal tihtipeale rändama? Võta end kokku ja püüa terve kuu aega järjest tähelepanelikult kuulata, mida tunni ajal räägitakse, ning tee hilisema tarbeks vajalikke märkmeid. Sa võid üllatuda, kui palju kergemaks läheb kodutööde tegemine. See omakorda vähendab stressi koolis.
❑ Kas oled võtnud endale vabaaineid, mis võtavad aega ja nõuavad lisaõppimist? Kas oled kindel, et sul on neid vabaaineid vaja? Räägi oma vanematega. Küsi kellegi arvamust, kes suhtub haridusse tasakaalukalt. Neist ainetest ei pruugi su haridusteel kuigi palju abi olla.
[Kast lk 6]
KUJUTELDAV KAITSEMÜÜR
„Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane!” (Õpetussõnad 18:11.) Vanal ajal varjasid inimesed end vaenlaste eest kõrge müüri taga. Ent milline oleks elu linnas, mida ümbritsev müür eksisteeriks üksnes ettekujutustes? Ükskõik kui palju inimene ka ei püüaks end selle müüri olemasolus veenda, ei kaitseks see teda vaenlaste eest.
Sama lugu on noortega, kes ajavad taga rikkust. Neid ootab ees pettumine. Kui oled lapsevanem, kaitse oma last materialismi eest, mille püünisesse sattunu elu on turvaline vaid tema enda kujutluses.
Piiblil põhinevad tõed aitavad sul arutleda oma poja või tütrega järgmisi mõtteid.
▪ Suur rikkus toob sageli kaasa palju enam probleeme, kui see lahendab. „Rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:11; 1. Timoteosele 6:9, 10)
▪ Inimene ei pea olema rikas, et olla õnnelik. Sageli on suureks abiks hea planeerimine. „Virga kavatsused toovad küll kasu.” (Õpetussõnad 21:5; Luuka 14:28)
▪ Kui inimene teenib nii palju, et katta oma vajadused, siis sellest piisab rahuloluks. „Vaesust ega rikkust ära mulle anna.” (Õpetussõnad 30:8) *
[Allmärkus]
^ lõik 43 Rohkem teavet materialismi püünise eest hoidumiseks leiad „Ärgake!” 2003. aasta 8. aprilli numbrist, lk 20–21.
[Pildid lk 7]
Püüd liiga palju teha võib anda loodetule hoopis vastupidise efekti
[Pilt lk 7]
Ära suhtu koolitükkidesse kui probleemi, vaid kui tööks valmistumisesse