Mees, kes kaardistas maailma

„ÄRGAKE!” BELGIA-KORRESPONDENDILT

On 1544. aasta esimene pool ning Gerardus Mercator on külmas ja pimedas vangikongis. Ta on veendunud, et ta hukatakse. Miks on sellises olukorras 16. sajandi suurim kartograaf? Et sellele vastust saada, uurigem esmalt lähemalt tema elu ja tolle aja olustikku.

MERCATOR sündis 1512. aastal Belgias Antwerpeni lähedal väikeses sadamalinnas Rupelmondes. Hariduse omandas ta Leuveni ülikoolis. Pärast lõpetamist uuris ta Aristotelese õpetusi, kuid üsna pea tegi teda rahutuks see, et ta ei suutnud Aristotelese vaateid Piibliga ühitada. Mercator kirjutas: „Kui ma nägin, et Moosese kirjeldus maailma algusest ei kattunud Aristotelese ja teiste filosoofide seisukohtadega, hakkasin kahtlema kõikide filosoofide õpetustes ning otsustasin uurida lähemalt looduse saladusi.”

Kuna Mercatoril polnud soovi saada filosoofiks, loobus ta edasistest ülikooliõpingutest. Kuid kogu ülejäänud elu otsis ta pühendunult tõendeid, mis kinnitaksid Piibli loomislugu.

Huvi geograafia vastu

Aastal 1534 hakkas Mercator õppima matemaatiku Gemma Frisiuse käe all matemaatikat, astronoomiat ja geograafiat. Peale selle võis ta õppida graveerimist graveerijalt ja gloobusevalmistajalt Gaspar van der Heydenilt. 16. sajandi alguses kasutasid kartograafid jämedat gooti trükikirja, mistõttu polnud kaartidel palju ruumi, et sinna infot juurde kirjutada. Kuid Mercator hakkas kasutama uut kirjastiili, Itaaliast pärit kursiivkirja, mis osutus gloobuste tegemisel väga sobivaks.

1536. aastal töötas Mercator graveerijana koos Frisiuse ja van der Heydeniga ühe Maagloobuse kallal. Seda tööd saatis edu ning Mercatori kaunis kursiivkiri võis olla selle üheks põhjuseks. Nicholas Crane, Mercatori biograaf nüüdisajal, kirjutab, et kui ühel teisel kartograafil „õnnestus seinakaardile, mis oli nii lai, kui pikk on inimene, ära mahutada viiskümmend Ameerika kohanime, siis Mercator kirjutas neid kuuskümmend kerale, mille diameeter oli kaks käelaba laiust”.

Sündinud oli kartograaf

Aastal 1537 valmis Mercatoril esimene kaart, mille kallal ta oli üksi töötanud. See  oli Püha Maa kaart, mille ta koostas eesmärgiga „aidata paremini mõista mõlemaid testamente”. Pühast Maast tehtud kaardid olid 16. sajandil äärmiselt ebatäpsed, mõnel oli toodud vähem kui 30 kohanime, kusjuures paljud neist olid vales kohas. Mercatori kaardil oli aga ära toodud enam kui 400 kohanime! Lisaks oli sellele kaardile kantud iisraellaste kõrbeteekond, mida mööda nad liikusid, kui Egiptusest välja rändasid. Kuna kaart oli täpne, leidis see paljude Mercatori kaasaegsete seas tunnustust.

Edust tiivustatuna avaldas Mercator 1538. aastal maailmakaardi. Enne seda polnud kaartide koostajatel aimugi Põhja-Ameerikast, nad kutsusid seda Kaugeks Tundmatuks Maaks. Ehkki geograafiline nimi Ameerika oli juba olemas, oli Mercator esimene, kes kasutas seda nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerika kohta.

Mercator elas ajal, mil uuriti maailma ookeane ning avastati palju uusi maid. Meremehed andsid vastuolulist informatsiooni, mistõttu oli kaarte peaaegu võimatu teha, kuna kartograafid pidid lüngad täitma. Sellele vaatamata saavutas Mercator 1541. aastal oma eesmärgi ja koostas „palju täielikuma gloobuse, kui seni tehtud”.

Süüdistatud ketserluses

Leuvenis, kus Mercator elas, oli palju luterlasi. Aastaks 1536 oli ka tema hakanud pooldama Lutheri õpetusi ning ilmselt sai ta naisest hiljem luterlane. Veebruaris 1544 arreteeriti Mercator koos 42 Leuveni kodanikuga süüdistatuna „kahtlasesisuliste kirjade” kirjutamises. Kuid tema vangistamine võis olla seotud ka Püha Maa kaardi avaldamisega,  mis oli äratanud kahtlusi Ruard Tapperis ja Jacobus Latomuses, kahes Leuveni ülikooli teoloogis. Mõlemad mehed olid piiblitõlkija William Tyndale’i kohtuasjas juhtfiguurid. Tyndale hukati Belgias 1536. aastal. Võib-olla kartsid Tapper ja Latomus, et nii nagu Tyndale’i piiblitõlge innustab ka Mercatori Püha Maa kaart inimesi Piiblit lugema. Ükskõik mis põhjuseks ka polnud, Mercator vangistati ja teda hoiti oma kodulinna Rupelmonde kindluses.

Üks kohtualustest, Antoinette van Roesmaels tunnistas, et Mercator polnud kunagi osa võtnud protestantide salajastest Piibli ühislugemistest. Kuna aga Antoinette oli ise osalenud sellistel ühislugemistel, maeti ta elavalt, et ta aeglaselt lämbuks. Mercator sai seitsme kuu pärast vangist välja, kuid kõik tema vara konfiskeeriti. Aastal 1552 kolis ta Saksamaale Duisburgi, kus religioosne õhkkond oli sallivam.

Esimene atlas

Mercator jätkas Piibli loomisaruande kaitsmist. Ta pühendas suurema osa oma elust sünteesi ehk ülevaate tegemisele kogu loomistööst, „nii taevasest kui maisest, aegade algusest kuni praeguseni”, nagu ta ise selle kohta ütles. See uurimistöö sisaldas nii kronoloogilist kui ka geograafilist materjali.

1569. aastal avaldas Mercator loetelu kõige tähtsamatest ajaloosündmustest alates loomisest; see oli tema sünteesi esimene osa ja kandis pealkirja „Chronologia”. Tema sooviks oli aidata lugejatel mõista, kus nad ajavoolus asuvad. Kuna Mercatori loetelus oli ka Lutheri protest indulgentside vastu  aastal 1517, lisati „Chronologia” katoliku kiriku keelatud raamatute nimistusse.

Järgnevatel aastatel pühendas Mercator palju aega uute kaartide trükiplaatide visandamisele ja graveerimisele. Aastal 1590 oli tal aga insult, mille tagajärjel kaotas ka kõnevõime ning tema vasak kehapool jäi halvatuks. Seetõttu oli tal väga raske oma tööd jätkata. Kuid ta oli kindlalt otsustanud mitte jätta oma elutööd pooleli, ning ta tegeleski sellega kuni oma surmani aastal 1594, mil ta oli 82 aastat vana. Mercatori poeg Rumold lõpetas viis pooleli jäänud kaarti. Mercatori kaartide tervikkogu avaldati 1595. aastal. See oli kõige esimene kaardikogu, mis kandis nime atlas.

Mercatori „Atlas” sisaldas ka 1. Moosese raamatu esimese peatüki arutelu, kus Mercator kaitses Jumala Sõna usaldusväärsust, kuna filosoofid olid selle kahtluse alla seadnud. Mercator ütles selle kirjutise kohta, et see on „kogu mu töövaeva eesmärk”.

„Meie aja suurim kartograaf”

Aastal 1606 avaldas Jodocus Hondius „Atlase” suurendatud väljaande, mida trükiti paljudesse keeltesse ja millest sai bestseller. 16. sajandi kartograaf Abraham Ortelius ülistas Mercatori kui „meie aja suurimat kartograafi”. Mõni aeg tagasi iseloomustas kirjanik Nicholas Crane Mercatori kui „meest, kes kaardistas planeedi”.

Mercatori pärand kuulub siiani meie igapäevaellu. Mil iganes me uurime atlast või kasutame GPSi (globaalset asukoha määramise süsteemi), saame kasu selle silmapaistva mehe tööst, kes kogu oma elu püüdis teada saada, milline on tema koht Jumala loomistöös.

[Kast lk 21]

MERCATOR – USIN PIIBLIUURIJA

Mercator uskus, et maast saab paik, kus valitseb õiglus, rahu ja heaolu. Ta kirjutas trükis avaldamata kommentaari Roomlaste kirja peatükkidele 1–11, kus ta kummutas kalvinistliku idee ettemääratusest. Huvitav on see, et ta polnud ka Martin Lutheriga sama meelt ning väitis, et lisaks usule on pääste saamiseks tähtsad teod. Ühes kirjas kirjutas ta, et patt „ei tulene planeetidest [astroloogiast] ega loodusest, mille Jumal on loonud, vaid üksnes inimese vabast tahtest”. Oma kirjades lükkas ta ümber roomakatoliku kiriku transsubstantsiatsiooni õpetuse, öeldes, et Jeesuse sõnu „see on minu ihu” ei peaks tõlgendama sõna-sõnalt, vaid pigem sümboolselt.

[Kast/pilt lk 22]

MERCATORI PROJEKTSIOON

Kas sa oled proovinud kunagi apelsini koort sirgeks saada? See pole võimalik, ilma et sa seda moonutaksid. See näide iseloomustab probleemi, mille ees seisid kartograafid – kuidas visandada maakera lapikule kaardile. Mercator lahendas selle probleemi, võttes kasutusele süsteemi, mida tuntakse praegu Mercatori projektsioonina. Selle meetodi järgi on jooned, mis tähistavad laiuskraade ekvaatorilt pooluste suunas, jaotatud proportsionaalselt. Ehkki selline lähenemine moonutab vahemaid ja suurusi (eriti põhjas ja lõunas), oli see kartograafias suur läbimurre. Mercatori seinakaart tervest maailmast aastal 1569 oli meistritöö, mis andis suure panuse tema kuulsusele kartograafina. Tegelikult kasutatakse tema projektsiooni veelgi merekaartidel ja seoses GPS-iga.

[Pilt]

Mercatori projektsiooni võiks võrrelda lahti lõigatud silindriga, mille peale on maakera lapikuks tõmmatud

[Pilt lk 20]

Mercatori Püha Maa kaart, mille ta tegi aastal 1537 ja kus on rohkem kui 400 kohanime

[Pilt lk 20, 21]

Mercatori maailmakaart, 1538

Pane tähele sõna AMERI CAE mõlemal Ameerika mandril

[Pildi allikaviide lk 19]

Antwerpen, Stedelijk Prentenkabinet

[Piltide allikaviide lk 20]

Mõlemad kaardid: From the American Geographical Society Library, University of Wisconsin-Milwaukee Libraries