Piibli seisukoht

Kas Jumal tahab, et inimesed oleksid rikkad?

„Jumal on õnnistanud mind uue elupäevaga! Peagi saan ma miljonäriks!”

„Ma tahan saada väga rikkaks, sest Jumal ja kõik inglid soovivad seda mulle.”

„Jumal annab meile väe rikkaks saada.”

„Ma olen majanduslikult heal järjel tänu Piiblile.”

NEED mõtteavaldused peegeldavad erinevate usurühmituste arvamust, et materiaalne heaolu tuleneb Jumala õnnistusest. Nad õpetavad, et kui inimene täidab Jumala tahet, õnnistab Jumal teda jõukusega nii praeguses kui ka tulevases elus. Paljudele pakub see teoloogia huvi ning seda ideed propageerivatest raamatutest on saanud bestsellerid. Ent kas selline „edukusteoloogia” on Piibliga kooskõlas?

Loomulikult tahab meie Looja, keda Piibel nimetab „õnnelikuks Jumalaks”, et inimesed oleksid edukad ja oma eluga rahul (1. Timoteosele 1:11; Laul 1:1–3). Pealegi ta õnnistab neid, kes elavad talle meelepärast elu (Õpetussõnad 10:22). Ent kas tänapäeval tähendab see õnnistus üksnes materiaalset heaolu? Vastus selgub, kui uurime lähemalt, kus me ajavoolus vastavalt Jumala eesmärgile asume.

Kas praegu on aeg rikkust taga ajada?

Minevikus õnnistas Jehoova Jumal mõnda oma teenijat ainelise heaoluga. Selle heaks näiteks on patriarh Iiob ja kuningas Saalomon (1. Kuningate 10:23; Iiob 42:12). Samas polnud paljudel teistel jumalakartlikel inimestel – nende hulgas Ristija Johannesel ja Jeesus Kristusel – kuigi palju maist vara (Markuse 1:6; Luuka 9:58). Mida võib sellest järeldada? Piiblist on näha, et Jumal tegeleb oma teenijatega vastavalt eesmärgile, mis tal on konkreetsel ajal nende suhtes (Koguja 3:1). Kuidas puudutab see põhimõte meid tänapäeval?

Piibli prohvetikuulutus näitab, et me elame „maailmaajastu lõpetuse ajal” ehk praeguse maailma „viimseil päevil”. Meie aega märgistavad sõjad, haigused, näljahädad, maavärinad ja ühiskonna kokkuvarisemine – need on olukorrad, mis on vaevanud inimkonda enneolematus ulatuses alates aastast 1914 (Matteuse 24:3; 2. Timoteosele 3:1–5; Luuka 21:10, 11; Ilmutuse 6:3–8). Lühidalt öeldes võib seda maailma võrrelda põhja mineva laevaga. Kui seda meeles pidada, siis kas Jumalal oleks tõesti mõtet õnnistada kõiki oma teenijaid jõukusega või kas peab Jumal hoopis midagi muud meie puhul tähtsaks?

Jeesus Kristus võrdles meie aega Noa päevadega. Ta sõnas: „Sest nõnda nagu inimesed  olid neil päevil enne veeuputust: sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva, ega saanud aru, enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära; nõnda on ka Inimese Poja tulemine” (Matteuse 24:37–39). Jeesus võrdles meie päevi ka Loti päevadega. Loti naaberlinnade Soodoma ja Gomorra elanikud „sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid; aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik”. Jeesus lisas: „Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!” (Luuka 17:28–30.)

Muidugi pole selles midagi halba, kui inimesed söövad, joovad, abielluvad, ostavad ja müüvad. Oht varitseb selles, kui ollakse kõigest sellest nii haaratud, et ei panda tähele aja pakilisust. Seepärast tasub endalt küsida: „Kas Jumal osutaks meile tõesti teene, kui ta õnnistaks meid kõige sellega, mis juhiks meie tähelepanu kõrvale tähtsatelt asjadelt?” * Tegelikult tuleks see meile ju hoopis kahjuks. Me võime kindlad olla, et armastuse Jumal nii ei tegutse! (1. Timoteosele 6:17; 1. Johannese 4:8.)

Aeg päästa elusid!

Praegusel inimajaloo kriitilisel perioodil on Jumala rahvale antud teha pakiline töö. Jeesus sõnas: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Jehoova tunnistajad võtavad neid sõnu väga tõsiselt. Seepärast innustavad nad kõiki ümbruskonna inimesi tutvuma lähemalt sellega, mis see Kuningriik on ja mida Jumal ootab neilt, kes püüdlevad igavese elu poole (Johannese 17:3).

Teisalt ei nõua Jumal oma ustavatelt teenijatelt askeetlikkust. Pigem soovib ta, et nad rahulduksid eluks hädavajalikuga, nii et võiksid keskenduda tema teenimisele (Matteuse 6:33). Tema omalt poolt hoolitseb selle eest, et nende materiaalsed vajadused oleksid rahuldatud. Kirjakohas Heebrealastele 13:5 öeldakse: „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema [Jumal] on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!””

Jumal viib need sõnad täide tähelepanuväärsel viisil, kui ta hoiab oma tõelistest teenijatest koosnevat „suurt hulka rahvast” elus selle maailma lõpu saabudes ja viib nad uude maailma, kus valitseb rahu ja tõeline heaolu (Ilmutuse 7:9, 14). Jeesus ütles: „Mina olen tulnud, et neil [tema ustavatel järelkäijatel] oleks elu ja kõike ülirohkesti” (Johannese 10:10). Jeesus ei viidanud väljendiga „kõike ülirohkesti” praegusele elule materiaalses külluses, vaid lõputule elule paradiisis Jumala Kuningriigi alluvuses (Luuka 23:43).

Seega ära rahuldu vähemaga ning ära lase end petta nõndanimetatud edukusteoloogial, mis on tegelikult eksitusteoloogia. Selle asemel võta kuulda Jeesuse armastavaid, kuid aja pakilisust rõhutavaid sõnu: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael!” (Luuka 21:34, 35).

[Allmärkus]

KAS SA OLED MÕELNUD?

▪ Mida on praegu aeg teha? (Matteuse 24:14)

▪ Milliste piiblitegelaste päevadega võrdles Jeesus meie aega? (Matteuse 24:37–39; Luuka 17:28–30)

▪ Millest meil tuleb hoiduda, kui soovime saada igavest elu? (Luuka 21:34)

[Väljavõte lk 13]

Nõndanimetatud edukusteoloogia on tegelikult eksitusteoloogia