Ravimite tarvitamine ja väärtarvitamine

KORD kuulis Angie oma vanemaid rääkivat sellest, kuidas ühed ravimid on vähendanud tema venna söögiisu. Olles mures oma kaalu pärast, hakkas Angie salaja venna tablette tarvitama, võttes paari päeva tagant ühe tableti. Kuna Angie kartis vanematele vahele jääda, küsis ta samu tablette ka ühelt oma sõbrannalt, kes neid samuti tarvitas. *

Miks on nii paljud retseptiravimite väärtarvitamise ohvriks langenud? Üks põhjus on nende kättesaadavus. Retseptiravimeid võib ju koguni omaenda kodust saada. Teiseks, paljud noored arvavad, et nad ei tee midagi lubamatut, kui võtavad kellelegi teisele väljakirjutatud ravimeid. Kolmandaks, retseptiravimid näivad olevat vähem kahjulikud kui narkootikumid. Mõned noored on teinud ka niisuguse järelduse, et kui mõnda ravimit juba lastele välja kirjutatakse, peavad need olema ohutud.

Kui retseptiravimeid kasutatakse õigel otstarbel, võivad need muidugi parandada tervist ja elukvaliteeti, isegi elu päästa. Kuid muul juhul võivad ravimid ohustada tervist samamoodi nagu narkootikumid. Näiteks, kui keegi liigtarvitab arsti poolt väljakirjutatud erguteid, võib see põhjustada südamepuudulikkust või -atakki. Teised ravimid võivad jälle aeglustada hingamissagedust ja põhjustada lõpuks surma. Samuti võib olla ohtlik teatud ravimite koosmõju või ravimi ja alkoholi samaaegne tarvitamine. Näiteks suri 2008. aasta alguses üks kuulus näitleja „kuue erineva rahusti, unerohu ja valuvaigisti sissevõtmise  tagajärjel”, kirjutas ajaleht „Arizona Republic”.

Veel üks ohtlik tegur on sõltuvus. Kui võtta ravimeid sisse liiga suures koguses või valel eesmärgil, võib neil olla samasugune mõju nagu narkootikumidel, need stimuleerivad aju mõnukeskusi, mistõttu inimesel tekib selle aine järele suur vajadus. Kuid selle asemel et ravimid tekitaksid kestvat erutust või aitaksid elumuredega toime tulla, teeb nende kuritarvitamine olukorra hoopis hullemaks. Need võivad lisada stressi, süvendada masendust, rikkuda ära tervise, takistada inimest elamast normaalset elu, tekitada sõltuvust või põhjustada korraga kõike eelmainitut. Niisiis tekib ravimiohvritel paratamatult probleeme kas kodus, koolis või töö juures. Kuidas aga teada, millal on keegi astunud üle piiri ehk hakanud ravimeid väärtarvitama?

Kust algab väärtarvitamine?

Lühidalt öeldes tähendab retseptiravimite õige tarvitamine seda, et inimene kasutab neid nii nagu on ette kirjutanud arst, kes on tema haiguslooga hästi tuttav. See tähendab õiget doosi õigel ajal, õiget manustamisviisi ning ravimi õigel põhjusel tarvitamist. Kuid isegi sel juhul võivad tekkida ohtlikud ja ootamatud kõrvalmõjud. Kui nii juhtub, tuleb sellest otsekohe arsti teavitada. Arst võib siis ravikuuri muuta või selle üleüldse lõpetada. Sama põhimõte kehtib ka käsimüügiravimite puhul. Neid tuleks kasutada üksnes põhjendatult ning järgida ravimi infolehel olevaid juhiseid.

 Kui keegi on hakanud tarvitama ravimeid valel otstarbel, võtma ettenähtust suuremaid doose, kasutama kellelegi teisele määratud ravimeid või võtma neid sisse valel viisil, on ta astunud libedale teele. Näiteks tuleb mõned ravimid alla neelata tervena, nii et toimeained vabaneksid organismi aeglaselt. Väärtarvitajad aga kas purustavad või närivad tabletid enne allaneelamist katki, purustavad ja nuusutavad neid või siis lahustavad need vees ja süstivad sisse. Tulemuseks võib olla mõnutunne, ent see võib olla ka esimene samm sõltuvuse kujunemisel. Mis veelgi hullem, niisugune toimimine võib põhjustada surma.

Isegi sel juhul, kui keegi tarvitab talle määratud rohtusid õigel viisil, kuid tunneb, et tal võib olla tekkinud neist sõltuvus, peaks ta sellest viivitamata oma arstile rääkima. Üldjuhul teab arst, mida probleemi suhtes ette võtta ja kuidas jätkata samal ajal haiguse ravimist.

Igasuguste ainete väärtarvitamine on meie aja probleemide peegeldus. Perekond, kus inimesed peaksid saama jõudu igapäevaraskustega toimetulekuks, tekitab ise pingeid. Kadumas on moraalsed ja vaimsed väärtused ning austus elu vastu (2. Timoteosele 3:1–5). Samuti puudub inimestel lootus paremale tulevikule. Paljud ei näe ees midagi rõõmustavat. Seepärast elataksegi ühe hetke nimel ning võetakse elult, mis võtta annab. Piibel ütleb: „Kui nägemus puudub, muutub rahvas üleannetuks” (Õpetussõnad 29:18).

Kui oled lapsevanem, soovid kahtlemata kaitsta oma lapsi laialt levinud moraalse ja vaimse allakäigu eest. Kuidas seda aga teha? Kust leida häid nõuandeid ning mis võiks meid veenda paremas tulevikus? Neile küsimustele vastavad järgmised artiklid.

[Allmärkus]

[Kast lk 4]

KÕIK SELLEKS, ET SAADA JOOVET

Mõned inimesed on valmis proovima ükskõik mida, et saada kaifi. Eriti ohtlik on nuusutada puhastusvahendeid, küünelakke, mööbli poleerimisvahendeid, bensiini, liime, süütevedelikku, spreivärve ja teisi lenduvaid aineid. Kuna ninaõõne ülaosa asub peaajule väga lähedal, satuvad sissehingatavad gaasid kiiresti vereringesse, vallandades kiire reaktsiooni.

Samuti kahjustab tervist alkoholi sisaldavate või unisust põhjustavate käsimüügiravimite kuritarvitamine. Kui niisuguseid aineid võetakse sisse suurtes doosides, hägustab see aistinguid, eriti kuulmist ja nägemist, ning võib põhjustada segasust, hallutsinatsioone, tuimust ja kõhuvalu.

[Kast lk 5]

RAVIMIHANKIMISE MEETODITEST

„Ravimisõltlased ja väärtarvitajad on leiutanud ravimite kättesaamiseks kõikvõimalikke viise,” ütleb raamat „Physicians’ Desk Reference”. „Näiteks kutsuvad nad kiirabi välja või lähevad ise tööpäeva lõpu poole erakorralisele visiidile, nad keelduvad laskmast end põhjalikult läbi uurida, proove andmast või end eriarsti juurde edasi saatmast, nad „kaotavad” alatasa oma retsepte, püüavad retsepti muuta ega soovi anda varasemaid andmeid oma haiguste kohta või infot teistele raviarstidele. Arstide vahetamine uute retseptide saamiseks on ravimisõltlaste ja väärtarvitajate seas üsna levinud taktika.”

Enim väärtarvitatavad ravimid kuuluvad kolme kategooriasse:

▪ opioidid, mida kirjutatakse välja valu vaigistamiseks;

▪ teised kesknärvisüsteemi depressandid, nagu barbituraadid ja bensodiasepiinid, mida kirjutatakse välja ärevuse ja unehäirete korral (nimetatakse ka rahustiteks või uinutiteks);

▪ ergutid, mida kirjutatakse välja tähelepanu puudulikkuse, hüperaktiivsuse häire, narkolepsia või ülekaalulisuse korral. *

[Allmärkus]

[Kast lk 6]

KUIDAS KASUTADA RETSEPTIRAVIMEID OHUTULT

1. Järgi täpselt infolehel olevaid juhtnööre.

2. Ära muuda doose arstiga konsulteerimata.

3. Ära katkesta kuuri omapäi.

4. Ära purusta ega tee tablette katki, kui see pole ette nähtud.

5. Pane tähele, kuidas ravimi tarvitamine mõjutab autojuhtimist ja teisi tegevusi.

6. Uuri välja, kas ravikuuri ajal võib tarvitada alkoholi või muid medikamente, olgu need siis retsepti- või käsimüügiravimid.

7. Kui sul on varem olnud mingist ainest sõltuvus, räägi sellest oma arstile.

8. Ära kasuta kellelegi teisele väljakirjutatud ravimeid ega anna omasid teistele. *

[Allmärkus]