Ravimitega üle piiri
Ravimitega üle piiri
„HAKKASIN retseptiravimeid tarvitama 14-aastaselt,” ütles Lena. * „Tahtsin olla sale ja kena, niisiis kirjutas perearst mulle välja kaalu langetavaid tablette. Tundsin end hästi üksnes siis, kui poisid mind imetlesid. Lõpuks hakkasin kasutama tugevatoimelisi uimasteid ning elama kombelõtva elu. Tahtsin kogu aeg tugevat kaifi saada.”
Myrale kirjutas arst valuvaigisteid migreenihoogude tõttu. Ent aegamisi hakkas ta tarvitama tablette üha rohkem ja rohkem, kuid seda mitte ainult peavalude, vaid ka kasvava ravimisõltuvuse tõttu. Lisaks sellele hakkas Myra võtma teistele pereliikmetele kirjutatud ravimeid.
Teadaanded näitavad, et üha enam noori ja ka üllatavalt palju täiskasvanuid väärtarvitab retseptiravimeid selleks, et lõõgastuda, tulla toime ärevusega, püsida erksana, võtta kaalus alla või saada joovet. Mõned niisugustest sagedamini kasutatavatest ravimitest on valuvaigistid, rahustid, uinutid ja ergutid, mida leidub paljudes kodudes. * Kuid lisaks retseptiravimitele väärtarvitatakse ka käsimüügiravimeid, nagu looduslikke unerohtusid, hingamisteede vaevusi leevendavaid ravimeid ja allergiaravimeid.
Probleem on laialdane ja järjest süvenev. Nii Aafrikas, Euroopas kui ka Lõuna-Aasias on retseptiravimite väärtarvitamine saanud paiguti isegi suuremaks probleemiks kui narkomaania. USA-s väärtarvitatakse retseptiravimeid rohkem kui ükskõik millist uimastit peale kanepi. Hiljuti võis ühest ajalehe raportist lugeda, et 12–17-aastaste noorte seas on „rohkem ravimisõltlasi kui kokaiini-, heroiini- ja metamfemiinisõltlasi ühtekokku”. Suur nõudlus ravimite järele on loonud soodsa pinnase illegaalse ravimiäri vohamisele.
Kuidas siis kaitsta ennast ja oma lapsi nii retseptiravimite väärtarvitamise kui ka uimastite kasutamise eest? Seda küsimust käsitlevad lähemalt järgmised artiklid.
[Allmärkused]
^ lõik 2 Artiklisarjas on nimed muudetud.
^ lõik 4 Paljud selles artiklis käsitletavad põhimõtted käivad ka uimastite tarbimise ja alkoholi kuritarvitamise kohta.
[Kast lk 3]
„Ravimisõltuvus on sundsoov tarvitada ravimeid mittemeditsiinilisel eesmärgil, kuigi see võib ohustada elu ja tervist,” ütleb väljaanne „Physicians’ Desk Reference”. Sõltuvust iseloomustab enesekontrolli puudumine ning tungiv vajadus ravimite järele.
Füüsiline sõltuvus ilmneb sellest, kui patsiendil tekivad võõrutusnähud pärast arsti väljakirjutatud ravimi, näiteks opioidi tarvitamise lõpetamist. See on normaalne reaktsioon ega tähenda, et inimesel on sundsoov ravimeid tarvitada.
Ravimitolerantsus tähendab seda, et inimene vajab valu vaigistamiseks järjest suuremaid doose.