Kas päikese käes viibimisega tuleks ettevaatlik olla?
Kas päikese käes viibimisega tuleks ettevaatlik olla?
„Kuna osoonikiht hõreneb ning kogu maailmas püüavad inimesed rohkem päikese käes viibida, on ultraviolettkiirguse üledoosist tulenevate tüsistuste oht kujunemas oluliseks probleemiks rahva tervisele.” (DR LEE JONG-WOOK, ENDINE MAAILMA TERVISHOIUORGANISATSIOONI PEADIREKTOR)
MARTIN, heledanahaline mees Põhja-Euroopast, jäi Itaalia supelrannas päikesevarju all magama. Ärgates selgus talle, et vari oli nihkunud ning ta päevitamata jalad olid nüüd tulipunased. „Mul tuli pöörduda traumapunkti,” räägib Martin. „Mu jalad olid nagu kaks kanget ja pundunud vorsti. Järgneval paaril-kolmel päeval tundsin kohutavat valu. Ma ei saanud ei seista ega jalgu kõverdada. Nahk oli nii pingul, et ma kartsin seda lõhkevat.”
Paljude arvates peavad vaid Martini-taolised heledanahalised inimesed päikese käes viibimisega ettevaatlikud olema. Paraku võivad ka tumedama nahaga inimesed saada nahavähi, ehkki nad on päikesepõletuse eest paremini kaitstud. Pealegi jääb neil tihtilugu vähk avastamata, kuni see on jõudnud ohtlikku staadiumi. Liigse päikese käes viibimise ohtudeks on ka silmade ja immuunsüsteemi kahjustused, mis võivad hakata endast märku andma alles aastaid pärast kahjustumist.
Ultraviolettkiirguse tase on teadagi üldjuhul seda kõrgem, mida lähemale ekvaatorile minna. Seega peaksid olema eriti ettevaatlikud need, kes elavad troopika- või lähistroopikamaades või kes sinna reisi ette võtavad. Üheks põhjuseks on see, et andmete järgi on atmosfääri kaitsev osoonikiht viimastel aastatel hõrenenud. Vaadelgem nüüd mõningaid liigse päikese käes viibimisega kaasneda võivaid ohte.
Silmakahjustused
Maailmas on 15 miljonit inimest jäänud pimedaks läätsekae (katarakti) tõttu, mis on peamisi pimeduse põhjustajaid. Läätsekae moodustub siis, kui silmaläätse valgud lahti harunevad ja sassi lähevad ning sellesse koguneb hägustavaid pigmente. Läätsekae on üks neist probleemidest, mis võivad anda endast märku alles aastaid pärast ultraviolettkiirguse toimet. Arvestuste järgi on kuni 20 protsendi läätsekaede põhjustajaks või probleemi süvendajaks korduv pikaajaline päikese käes viibimine.
Kurb küll, aga ekvaatorilähedasse niinimetatud kataraktivöötmesse jäävad arengumaad, kus valdav osa elanikke on vaesed. Nii ongi miljonid Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika vaesed inimesed pimedad, sest nad ei saa endale lubada läätsekae eemaldamise operatsiooni.
Nahakahjustused
Kõigist maailmas diagnoositud vähiliikidest on kolmandik nahavähid. Igal aastal teatatakse 130 000 uuest haigestumisest melanoomi, kõige ohtlikumasse nahavähi vormi. Sellele lisandub kaks-kolm miljonit teisi nahavähijuhte, näiteks basaalrakulisi kartsinoome ja lamerakk-kartsinoome. Arvestuste kohaselt sureb igal aastal nahavähki umbes 66 000 inimest. *
Kuidas päikesekiirgus inimese nahka kahjustab? Liigse päikse käes viibimise kõige tavalisem ja tuntum äge ilming on päikesepõletus ehk nahapunetus. Vahetu mõju võib kesta mitu päeva ning põhjustada ville ja naha koorumist.
Päikesepõletuse korral tapab ultraviolettkiirgus enamiku naha pealispinna rakke ning kahjustab sügavamaid kihte. Nahavärvuse mis tahes muutus päikesekiirguse toimel on märk kahjustusest. Vähk võib tekkida, kui kahjustub naharakkude kasvu ja jagunemist kontrollivate geenide DNA. Lisaks muudab päikesekiirgus naha tekstuuri ja nõrgendab elastsust. See toob kaasa enneaegse kortsude tekkimise ja naha lõtvumise, samuti võib kergesti tulla ette muljumishaavu.
Immuunsüsteemi kahjustumine
Uuringutest on ilmnenud, et kui nahk neelab liiga palju ultraviolettkiirgust, mõjub see kahjulikult inimese immuunsüsteemi teatud osade talitlusele. Seetõttu võib kahaneda organismi võime kaitsta end mõningate haiguste vastu. Teadaolevalt suurendab ka mõõdukas päikesekiirguse mõjuväljas viibimine bakteriaal-, seen-, parasiit- ja viirusinfektsioonide ohtu. Paljud on pannud tähele, et päikese käes viibimine põhjustab neile külmavillide ehk Herpes simplex’i vohamist. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) raportist selgub, et üks ultraviolettkiirguse kategooria, mida tuntakse kui UVB-kiirgust, „kahandab immuunsüsteemi efektiivsust – külmavillide korral ei suuda see enam hoida kontrolli all Herpes simplex-viirust, nii et tagajärjeks on infektsiooni aktiveerumine”.
Niisiis, mis puutub vähihaigustesse, võib päikesekiirguse tekitatav kahju olla kahekordne: esmalt kahjustab see otseselt DNA-d, seejärel pärsib immuunsüsteemi loomulikku võimet sellist kahjustust likvideerida.
Me teeme targalt, kui rakendame ettevaatusabinõusid, mis kaitsevad meid liigse päikesekiirguse eest. Kaalul võib olla meie tervis, koguni meie elu.
[Allmärkus]
^ lõik 10 Nahavähki käsitletakse ajakirjas „Ärgake!”, 8. juuni 2005, lk 3–10.
[Kast lk 11]
KUIDAS END KAITSTA
▪ Piira päikese käes viibimist keskpäevatundidel kella 10–16-ni, mil ultraviolettkiirgus on iseäranis intensiivne.
▪ Püüa olla varjus.
▪ Kanna käsivarsi ja sääri katvaid avaraid tihedakoelisi rõivaid.
▪ Kanna laiaäärelist kübarat, mis kaitseb silmi, kõrvu, nägu ja kaela.
▪ Kanna hea kvaliteediga kumeraid või laiasangalisi päikeseprille, mis pakuvad 99–100-protsendilist kaitset UVA- ja UVB-kiirguse (ultraviolettkiirguse kategooriad) eest ning vähendavad tunduvalt silmakahjustuste ohtu.
▪ Kasuta ja määri iga paari tunni tagant taas korralikult nahale laia kaitsespektriga päikesekaitsekreemi, mille päikesekaitsetegur on vähemalt 15.
▪ Kuna päevituslampides ja solaariumides kasutatakse nahka kahjustada võivat UV-kiirgust, soovitab MTO neist hoiduda.
▪ Kaitse hoolega beebisid ja väikelapsi, kelle nahk on iseäranis õrn.
▪ Ära mitte kunagi jää päikese käes magama.
▪ Kui avastad nahal kahtlase sünnimärgi, tedretähni või laigu, mine arsti juurde.