Plovdiv. Muistne linn uues kuues

ESITA

Plovdiv. Muistne linn uues kuues

„ÄRGAKE!” BULGAARIA-KORRESPONDENDILT

PLOVDIV, linn Kesk-Bulgaaria lõunaosas, on vanem kui Rooma, Kartaago ja Konstantinoopol. See laiub üle seitsme künka ning on koduks 350 000 inimesele.

Siit-sealt Plovdivi tänavatelt leiab tõendeid selle muistse linna hiilgavast, kuid tormilisest minevikust. Mõnel pool on jälgi ehitistest, mille rajasid sadu aastaid enne meie ajaarvamist elanud kardetud traaklaste hõimud, teisal võib näha kreeka sambaid, rooma amfiteatreid ning türgi minarette.

„Kõikidest linnadest kauneim”

Plovdivis ja selle ümber tehtud arheoloogilised väljakaevamised näitavad, et linn oli asustatud juba kaua enne esimest aastatuhandet e.m.a. Rooma ajaloolane Ammianus Marcellinus kirjutas, et enne neljandat sajandit e.m.a eksisteeris praeguse Plovdivi asukohas traaklaste kindlustatud asundus Eumolpias. Aastal 342 e.m.a vallutas Eumolpiase Aleksander Suure isa, Makedoonia kuningas Philippos II, kes muutis asunduse nime Philippopeliks.

Kui linn sattus aastal 46 m.a.j roomlaste võimu alla, panid nad sellele nimeks Trimontium ning tegid linna Traakia pealinnaks. Trimontium oli roomlastele väga tähtis, kuna seal asus Via Diagonalis, Balkanimaade olulise tähtsusega teedesõlm. Roomlaste panuseks selles linnas oli staadion, amfiteater (foto ülal), termid ja paljud teised neile omased ehitised.

Rodope mäestiku jalamil kolme künka vahel asuva linna ilu kirjeldas juba kreeka kirjanik Lukianos Samosatast. (Vaata kasti „Seitsme künka linn” lk 18.) Linn paikneb Marica jõe ääres, mida ümbritseb viljakas Traakia tasandik. Lukianos kirjutas, et Trimontium on „kõikidest linnadest kauneim ja silmapaistvaim”.

Pimedal keskajal pärast Rooma langust asustasid selle ala slaavi hõimud. Mõne järgneva sajandi jooksul rüüstasid linna neljal korral ristisõdijad. Seejärel, 14. sajandil, langes linn türklaste kätte ning toimus poliitiline muutus. Nemad panid linnale nimeks Filibe ning hoidsid seda oma võimu all 1878. aastani. Sellest ajast on säilinud Džumaia mošee oma minareti ja päikesekellaga.

Kui 1878. aastal lõi Türgit Venemaa, muudeti linna nimi Plovdiviks. Linna majanduslik areng sai tõuke, kui seal aastal 1892 suur kaubandusmess korraldati. Sellest ajast peale on Plovdiv olnud Bulgaaria peamine kaubanduskeskus. Teise maailmasõja ajal sattus Plovdiv mõneks ajaks natside kontrolli alla, kuid 1944. aastal haarasid seal võimu nõukogude väed. 1989. aastal, kui Nõukogude Liit kokku varises, vabanes Plovdiv taas kord ühe võimsa impeeriumi haardest. Kuigi mõnedel Plovdivi muistsetest valitsejatest võisid olla parimad kavatsused, iseloomustas neid nagu igat inimvalitsust paratamatult ebatäius.

Plovdiv kuuleb head sõnumit

1938. aastal moodustati ja registreeriti Bulgaarias kohalik korporatsioon Nabludatelna Kula (Vahitorn), mis hakkas trükkima ja levitama Piibleid ning piiblilist kirjandust. Kuigi kommunistlik valitsus püüdis hiljem Jehoova tunnistajate tegevust maha suruda, kuulutasid need edasi head sõnumit tulevasest täiuslikust taevasest valitsusest (Matteuse 24:14). Osa inimesi tundis ka Plovdivis selle sõnumi vastu huvi ning nüüdseks on seal üle 200 elaniku, kes on võtnud kindla seisukoha Jehoova poolel, ning nad kuuluvad kahte Jehoova tunnistajate kogudusse.

Enamik Plovdivi tunnistajaid on bulgaarlased. Ent nende hulgas on ka paljudesse teistesse rahvustesse kuulujaid, näiteks ameeriklasi, inglasi, itaallasi, kanadalasi, moldovlasi ja poolakaid. Ühtsel meelel räägivad nad kõik oma kaaslinlastele võimalusest elada kord täiusliku valitsuse all, mil nii Plovdivi elanikud kui ka kõik teised inimesed maailmas istuvad, nagu Piibel värvikalt ütleb, „igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid” (Miika 4:4).

[Kast/pilt lk 18]

„SEITSME KÜNKA LINN”

Kui keegi nüüdsel ajal Plovdivi linna sõidab, ei pruugi ta aru saada, kus on need seitse kuulsat küngast ehk tepe’t. Üks küngastest – Markovo Tepe – tehti näiteks sada aastat tagasi linna laiendamise käigus maatasa. Niisiis on nüüdseks järel vaid kuus küngast kui vaikset tunnistajat Plovdivi möödanikust.

Kolm küngast paistavad hästi silma, need on Bunardžik Tepe, Džendem Tepe ja Sahat Tepe. Viimane sai oma nime türklastelt künkale ehitatud kellatorni järgi. Trimontium, millega roomlased kutsusid tervet Plovdivi linna, haarab enda alla kolm ülejäänud küngast: Džambas Tepe, mis on küngastest kõige suurem ja kõrgem, Taksim Tepe ning Nebet Tepe, mis tähendab türgi keeles valvuriküngast.

Trimontiumi piirkonnas asuvad Plovdivi vanimad mälestised – muistsed Philippopeli varemed ja müürid ning veelgi kasutusel olev Rooma teater. Huvitavad on ka Bulgaaria rahvuslikust ärkamisajast pärit hästi säilinud majad, mis ääristavad kitsaid munakiviteid.

[Allikaviide]

[Kaart lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

BULGAARIA

SOFIA

Plovdiv

[Piltide allikaviited lk 17]

ÄRGAKE!