Armastus võidab eelarvamused

„Esimest korda ajaloos tekkis uudne religioosne kogukond: see polnud mingi rahvuslik-patriootiline sekt, vaid vabatahtlike ühendus, kus sotsiaalsed, rassilised ja rahvuslikud erinevused olid ületatud – mehed ja naised kogunesid Jumala ette kui lihtsalt inimesed.” (Paul Johnson, „A History of Christianity”)

KUI tõsikristlus levis üle kogu Rooma impeeriumi, nägid inimesed midagi enneolematut – rahvusvahelist usuperet, kes oli õppinud elama üheskoos tõelises rahus ja ühtsuses. Selle pere rahu tulenes armastusest, mis ei rajane pelgalt tunnetel, vaid põhimõtetel, mida õpetab Jumal.

Neid põhimõtteid õpetas sõna ja teoga Jeesus Kristus, kel endalgi tuli olla vaenulikkuse ja tigeda eelarvamuslikkuse märklauaks (1. Peetruse 2:21–23). Esiteks oli ta pärit Galileast, kuid juudi usuline eliit Jeruusalemmas vaatas ülalt alla galilealastele, kes olid valdavalt põllu- ja kalamehed (Johannese 7:45–52). Lisaks oli Jeesus oivaline õpetaja, keda lihtrahvas armastas ja austas. Sel põhjusel läksid usujuhid tema peale sedavõrd kiivaks, et hakkasid tema kohta valesid levitama ning pidasid koguni salaplaani ta tappa! (Markuse 15:9, 10; Johannese 9:16, 22; 11:45–53.)

Ometi ei tasunud Jeesus „kurja kurjaga” (Roomlastele 12:17). Kui näiteks variserid, kes olid Jeesusele vastu seisva juudi ususekti liikmed, tulid tema juurde, et talle nelja silma all siiralt küsimusi esitada, andis ta neile lahkelt vastuseid (Johannese 3:1–21). Ta istus koguni lauas variseride juures, kellest üks näitas, et tal on tema suhtes eelarvamusi. Miks nii võib öelda? Noil päevil oli tavaks külalise jalgu pesta, kuid see variser Jeesusele sellist viisakust ei osutanud. Kas Jeesus haavus sellest? Ei. Fakt on see, et ta kasutas seda õhtut, et anda suurepärane õppetund kaastundest ja andestamisest (Luuka 7:36–50; 11:37).

Jeesus armastas põlatuid

Üks Jeesuse tuntumaid tähendamissõnu räägib halastajast samaarlasest. Selles loos hoolitseb hättasattunud juudi eest, keda on pekstud ja röövitud, üks Samaaria mees omal kulul (Luuka 10:30–37). Miks oli samaarlase tegu nii üllas? Tegelikus elus põlgasid juudid ja samaarlased üksteist. Tavapäraselt oli juutidel sõna „samaarlane” põlastust väljendav termin, millega ka Jeesust ennast kostitati (Johannese 8:48). Sellist tausta arvestades kasutas Jeesus erapooletu ligimesearmastuse kohta tõesti ülimalt jõulist pilti.

 Jeesuse sõnu toetas tema isiklik eeskuju, kui ta tegi ühe pidalitõbise samaarlase terveks (Luuka 17:11–19). Lisaks õpetas ta vaimseid asju hindavaid samaarlasi, kusjuures tal oli ühe Samaaria naisega pikem jutuajamine – mida võib pidada eriti märkimisväärseks juhtumiks (Johannese 4:7–30, 39–42). Miks seda võib väita? Ranged juudi rabid ei kõnelnud avalikus kohas mitte ühegi naisega – ka mitte lähisugulasega –, rääkimata veel Samaaria naisega!

Kuidas suhtub Jumal aga inimesse, kel on eelarvamusi, kuid kes püüab neid oma südamest välja juurida? Taas kord heidab Piibel sellele küsimusele valgust, millest võime ammutada lohutust.

Jumal on meiega kannatlik

Esimesel sajandil olid paljud juudikristlased esialgu mõjutatud pikka aega valitsenud eelarvamustest mittejuutide suhtes, kellest suur hulk sai usklikuks. Kuidas käsitles Jehoova Jumal seda lahknevusi põhjustada võivat probleemi? Ta õpetas kristlikku kogudust kannatlikult (Apostlite teod 15:1–5). Selline kannatlikkus kandis head vilja, sest nagu artikli algul mainitud, ületati „sotsiaalsed, rahvuslikud ja rassilised erinevused”. Selle tulemusena „kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt” (Apostlite teod 16:5).

Mida sellest võiks õppida? Ärgem andkem alla, vaid lootkem ikka Jumalale, kes annab heldelt tarkust ja moraalset jõudu neile, kes ’paluvad usus’ (Jakoobuse 1:5, 6). Kas sulle meenuvad selle sarja esimese artikli algul mainitud Jennifer, Timothy, John ja Olga? Ajaks, mil Jennifer oli jõudnud keskastmeõpinguteni, oli ta vaimselt küpsemaks saanud ning õppinud ignoreerima rassilisi halvustusväljendusi ning tema kasvu puudutavaid märkusi. Kui peagi juhtus, et veel üks tüdruk sai klassikaaslaste solvangute märklauaks, astus Jennifer tema kaitseks välja ning lohutas teda.

Mis aitas Timothyl jääda rahulikuks, kui kaasõpilased teda rassiliste solvangutega kostitasid? Ta sõnab: „Muretsesin selle pärast, et ma ei tooks teotust Jehoova Jumala nimele. Samuti pidasin meeles, et meil tuleb ’võita kuri ära heaga’, laskmata kurjal saada võitu enese üle (Roomlasteles 12:21).

John sai lahti eelarvamusest klassikaaslase suhtes, kes oli hausa. Ta meenutab: „Teismeeas puutusin kokku mõningate hausadest õpilastega, kellest said mu sõbrad. Töötasime ühega neist ühise projekti kallal ning saime väga hästi läbi. Nüüd püüan vaadata inimestele kui  indiviididele, mitte kui mingisse rassi või hõimu kuulujatele.”

Olga koos misjonikaaslasega ei lasknud end vihaste vastupanijate tagakiusamisest heidutada, vaid jäi kindlaks, olles veendunud, et on inimesi, kes Piibli sõnumit hindavad. Ja paljud hindasidki. Olga jutustab: „Viis aastakümmet hiljem tuli mu juurde üks mees ning ulatas mulle kauni kotikese. Selles olid väiksed kivid, millele olid graveeritud kristlikud omadused, nagu näiteks headus, lahkus, armastus ja rahu. Mees rääkis mulle, et tema oli üks neist mind kividega loopinud poistest, nüüd aga on ta mu kristlik vend. Lisaks kivikotikesele kinkis ta koos naisega mulle suure kimbu valgeid roose.”

Tuleb aeg, mil eelarvamusi ja diskrimineerimist pole enam!

Eelarvamused ja diskrimineerimine kaovad peagi. Kuidas on see võimalik? Esiteks, maakeral on üksainus Valitseja, tema, kes on näidanud, et ta ei „mõista kohut oma silma nägemise ega noomi oma kõrva kuulmise järgi” – Jeesus Kristus (Jesaja 11:1–5). Teiseks, Jeesuse maised alamad peegeldavad siis täiuslikult tema meelelaadi, sest kõik nad on temast ja ta Isast Jehoova Jumalast õpetatud (Jesaja 11:9).

See Jumalalt ja Jeesus Kristuselt tulev õpetustöö on praegu hoogsalt käimas, et valmistada Jumala rahvast ette eluks täiesti uues maailmas. Miks mitte kasutada ära seda tasuta haridusprogrammi ja ka ise Piiblit uurida? * Tõepoolest, Jumal ei ole erapoolik – tema tahe on, et kõiksugu inimesed „pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1. Timoteosele 2:3, 4, P 1997).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 8]

Peagi on inimkonda vaevavad eelarvamused ja diskrimineerimine kadunud

[Kast/pilt lk 8, 9]

JUMALA ANTUD ELUPÕHIMÕTTED

▪ „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga, ... võida sina kuri ära heaga!” (Roomlastele 12:17–21.) Mida sellest õppida? Kui sinu suhtes halvasti käitutakse, õpi sellele reageerima nii, nagu on hea. „Nad on mind vihanud ilmaasjata,” ütles Jeesus Kristus. Ometi ei vastanud ta neile samaga (Johannese 15:25).

▪ „Ärgem olgem ahned tühjale aule, ... üksteist kadestades” (Galaatlastele 5:26). Kadedus ja auahnus kahjustavad meie suhteid Jumalaga ning viivad sageli vaenulikkuse ja eelarvamusteni (Markuse 7:20–23).

▪ „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). Küsi endalt: millist kohtlemist ma soovin? Kohtle samamoodi teisi, sõltumata nende east, nahavärvist, keelest või kultuurist.

▪ „Võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud” (Roomlastele 15:7). Kas sina püüad saada tuttavaks teistsuguse tausta ja kultuuriga inimestega, eriti veel, kui nad on jumalateenijad nagu sinagi? (2. Korintlastele 6:11.)

▪ „Mu isa ja ema hülgasid mind, aga Jehoova koristab mind [„võtab mu üles”, P 1997]” (Laul 27:10). Koheldagu sind kuidas tahes – kui jääd Jumalale ustavaks, ei hülga ta sind iial.

[Pilt lk 7]

Halastaja samaarlane tõttab röövlite ohvriks langenud juudile appi