Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Justkui eikeegi

Justkui eikeegi

Justkui eikeegi

„Esimesel aastal Hispaanias põhikoolis kutsusid klassikaaslased mind pidevalt pilkenimedega, sest olin neist tunduvalt väiksemat kasvu. Läksin peaaegu iga päev nuttes koju.” (Jennifer, filipiinlastest immigrantide tütar)

„Kui läksin uude kooli, kutsusid valgenahalised koolikaaslased mind solvavate nimedega. Teadsin, et nad tahavad kaklust provotseerida, kuid suutsin kuidagimoodi rahulikuks jääda, tundes end ise seesmiselt haavunu ja põlatuna.” (Timothy, afroameeriklane)

„Kui olin seitsmeaastane, toimus Nigeerias ibode ja hausade vahel kokkupõrge. Vaenutsemine mõjutas mindki ning ma hakkasin heitma nalja oma klassi poisi üle, kes oli hausa, olgugi et ta oli varem olnud mu sõber.” (John, etniline ibo)

„Olime koos misjonikaaslasega parajasti ümbruskonna elanikele piiblisõnumit jagamas, kui kohalike vaimulike poolt ülesässitatud lapsed asusid meil järel käima ja meid kividega loopima. Vaimulikud tahtsid, et me linnast lahkuksime.” (Olga)

KAS sind on häbistatud ülekohtuse diskrimineerimisega, mis kipub kasvama välja eelarvamuslikkusest? Ehk võis põhjuseks olla su nahavärv, usk, majanduslik seis, sugu või ka iga. Need, keda alatasa eelarvamustega vastu võetakse, elavad tihtilugu võimaliku väärkohtlemise hirmus. Neid võib vallata äng, kui nad mõnest inimsalgast mööduvad, poodi lähevad, uues koolis õppima hakkavad või mingil koosviibimisel on.

Lisaks võib eelarvamuste ja diskrimineerimise ohvritel olla raske tööd leida või siis ei saa nad nii head arstiabi ega haridust või on nad sotsiaalselt ja õiguslikult teistest halvemas seisus. Kui diskrimineerimine pälvib ametliku heakskiidu, võib see viia selliste jubedusteni nagu etniline puhastus ja genotsiid. Muistsete aegade genotsiidikatsest räägitakse Piiblis Estri raamatus. Pangem tähele, milline roll oli selles vihkamisel ja eelarvamustel (Ester 3:5, 6).

Kitsarinnalisus ja sallimatus võivad visalt püsida ka siis, kui diskrimineerimine on seadusega keelatud. ÜRO endine inimõiguste erivolinik ütleb: „Kuus aastakümmet pärast Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmist ... on võrdsuse ja diskrimineerimisest hoidumise põhimõtted ikkagi kaugel sellest, et neid kõikjal ja kõigi poolt rakendataks.” Olukord tekitab muret – on ju immigratsioon ja põgenike sissevool toonud paljude maade demograafiasse suuri muutusi.

Kas on siis õiglane ühiskond vaid unelm? Või kas on võimalik eelarvamustest ja diskrimineerimisest lahti saada? Neid küsimusi käsitlevad järgnevad artiklid.