Kuidas leida abi

Ideaalne oleks, kui kõik vanemad oma lapsi järjepidevuse ja armastusega suunaksid ja õpetaksid. Nad räägiksid nendega, loeksid neile, sööksid koos ja mõistaksid nende tundeid. Kuid vanemad pole täiuslikud. Piibel ütleb: „Kõik on pattu teinud ega suuda peegeldada Jumala auhiilgust” (Roomlastele 3:23).

Kui oled noor, võid tunda, et sinu kodune elu on kaugel ideaalsest, ning sul võib olla õigus. Siiski on sul võimalik midagi omalt poolt teha, et leevendada probleeme ja tunda elust rohkem rõõmu. Pööra tähelepanu mõningatele Piibli põhimõtetele, mis võivad sind aidata.

1. soovitus

Ära eraldu, vaid otsi teiste seltsi

„Kes ennast teistest eraldab, otsib põhjust tüliks: ta tungib kallale iga saavutuse puhul!” (Õpetussõnad 18:1.) Mõned noored tunnevad end teiste seltsis kohmetult ja leiavad, et lihtsam on vaadata telerit või mängida videomänge. Teised hoiavad aga ujeduse tõttu omaette. Elizabeth, kes peab end väga ujedaks, sõnab: „Ujedus halvab mind täielikult. Mul on väga raske pöörduda inimeste poole ja nendega rääkida.”

Mida on Elizabeth ette võtnud? Kuna ta on Jehoova tunnistaja, käib ta kristlikel koosolekutel. Elizabeth sõnab: „Ujedusest hoolimata võtan sihiks rääkida igal koosolekul ühe inimesega. Kui see ei õnnestu, püüan mitte alla anda. Keskendun hoopis kordaminekutele. Teiste tundmaõppimine on mulle tõesti palju kasuks tulnud.”

Miks mitte kirjutada üles paari-kolme inimese nimed, kellega soovid paremini tuttavaks saada? Sea endale sihiks alates järgmisest nädalast nende kohta midagi uut teada saada. Seejärel kirjuta üles üks heategu, mida saaksid saabuva kuu jooksul igaühe heaks teha, ning siis ka tee seda (Apostlite teod 20:35).

Kui kapseldud probleemide ja teiste inimeste eest iseendasse, siis hakkad enda pärast muretsema rohkem, kui on mõistlik. Piibel aga soovitab, et me ei peaks silmas ’üksnes omaenda huve, vaid tunneksime isiklikku huvi ka teiste vastu’ (Filiplastele 2:4). Kui rakendad seda põhimõtet nii pereringis kui ka teistega suheldes, siis ei paisuta sa oma probleeme üle ja suudad neid paremini lahendada.

 2. soovitus

Põgene hooruse eest

„Põgenege hooruse eest! Iga muu patt, mille inimene teeks, on väljaspool tema keha, aga kes on hooraja, teeb pattu omaenda keha vastu.” (1. Korintlastele 6:18.) Kuidas saad vastu panna survele olla seksuaalsuhetes, kui see on teiste noorte hulgas nii tavaline?

Esiteks tuleb sul mõelda sellele küsimusele enne, kui sellise surve või kiusatusega silmitsi seisad. „Taipaja paneb tähele oma samme,” ütleb üks tark õpetussõna (Õpetussõnad 14:15). Lõuna-Aafrika Vabariigis elav noor naine Mbali sõnab: „Keskkoolis kutsus üks klassivend mind kogu aeg kohtama. Klassi tüdrukud käisid mulle peale, et läheksin temaga välja, sest ta oli modell ning mängis kooli jalgpallimeeskonnas. Ta oli tõesti ligitõmbav, kuid ma olin juba otsustanud jääda oma moraalipõhimõtetele kindlaks. Minu eakaaslased ei pidanud juhuseksi üldse vääraks. Kuid mul olid kindlad õige-vale normid ning olin juba varem otsustanud, mis ma sellises olukorras teen.”

Teiseks, palveta Jumala poole, et ta aitaks sul elada tema moraalinõuete järgi. Noor neiu Maggie, kes elab Inglismaal, sõnab: „Palve annab mulle jõudu, kui teised käivad mulle peale, et ma mõne poisiga magaksin. Ma ei arva kunagi, et suudan ise olukorraga hakkama saada. Räägin sellest ka oma vanematele ja mõnikord arutan probleemi mõne küpse sõbraga.”

 3. soovitus

Püüa oma vanemaid mõista

„Olge kõik üksmeelsed, osavõtlikud, näidake üles vennalikku kiindumust, hella kaastunnet.” (1. Peetruse 3:8.) See, kui sinu vanemad lähevad lahku või kui mõlemad peavad täiskohaga tööl käima, ei sõltu sinust. Kuid sinust võib sõltuda see, kas lased neil asjadel rikkuda oma suhted vanematega. Üks viis, kuidas saad sel juhul olukorda leevendada ja olla rõõmsam, on see, kui püüad mõista oma vanemate läbielamisi ja raskusi.

Noor neiu Amber on rakendanud seda nõuannet. Ta möönab, et emaga suhtlemine tekitab vahel pingeid, mõistmatust ja pettumust. Kuid sellegipoolest ütleb ta: „Minu ema on pidanud palju läbi elama. Ta on neli last üksi üles kasvatanud. Ta on alati hoolitsenud selle eest, et meil oleks katus pea kohal, toit laual ja riided seljas. Ma tõesti imetlen tema tugevust ja loodan ise raskuste korral sama otsustavalt tegutseda.”

Kui püüad panna end oma vanemate olukorda ja mõista nende tundeid, aitab see sul näha probleeme õiges perspektiivis. Samuti aitab see sul hinnata oma vanemate häid omadusi ja neid eeskujuks võtta.

Usaldusväärsete nõuannete allikas

Eeltoodud soovitused on vaid näide Jumala Sõna Piibli praktilisest tarkusest. Kui õpid seda raamatut paremini tundma, siis hakkad hindama selle usaldusväärseid nõuandeid. *

Üks viis Piiblit paremini tundma õppida on käia läbi Jehoova tunnistajatega ja uurida koos nendega Piiblit. Nende inimeste seast leiad tõelisi sõpru, kes toetavad sind keerulistel aegadel ja aitavad sul rakendada ellu Piibli tarku nõuandeid. Piibli põhimõtete järgi elamine pole muidugi lihtne. Kui aga valid selle eluviisi, kaasnevad sellega kestvad õnnistused (Jesaja 48:17, 18).

[Allmärkus]

[Kast/pildid lk 8, 9]

Mida teismelised oma vanematelt vajavad

Koos aja veetmine: Jehoova Jumal ütles Iisraeli lapsevanematele, et nad peavad oma lastega tihti rääkima – „kojas istudes ja teed käies” (5. Moosese 6:6, 7). See eeldab lastega koos aja veetmist. Jeesus tundis, et lapsed väärivad tema aega. Kuidas ta reageeris, kui inimesed tõid „tema juurde väikseid lapsi, et ta neid puudutaks”? „Ta embas lapsi ning õnnistas neid, pannes oma käed nende peale” (Markuse 10:13, 16). Milline hea eeskuju lapsevanematele!

Aus, avatud suhtlemine: Piibel ütleb: „Nõupidamiseta [„usaldusliku vestluseta”, UM] nurjuvad kavatsused” (Õpetussõnad 15:22). Lastega on hädavajalik usalduslikult vestelda, kui nad on veel väiksed. Aga eriti tähtis on see teismelistega, kes veedavad arvatavasti vähem aega kodus ja on rohkem koos koolikaaslaste või teiste sõpradega. Kui teismeliste ja vanemate vahel pole usalduslikku, see tähendab ausat ja avameelset vestlust, siis teismelised kaugenevad vanematest.

Kohane distsiplineerimine: Distsiplineerimine tähendab suunamist ja õpetamist, kuigi ka karistamine võib olla vajalik. „Meeletu laidab oma isa õpetust, aga kes noomimist tähele paneb, teeb targasti!” ütleb Õpetussõnad 15:5. Teismelisel on võimalik noomimist tähele panna vaid siis, kui teda distsiplineeritakse. Loomulikult peavad vanemad olema seda tehes tasakaalukad. Nad peaksid vältima sellist rangust, mis võiks nende lapsi masendada, võib-olla isegi lammutada nende enesekindlust (Koloslastele 3:21). Kuid vanemad ei tohiks olla ka nii leebed, et ei anna oma lastele üldse elutähtsat õpetust. Liigsel sallivusel võivad olla kurvad tagajärjed. *

[Allmärkus]