Noored küsivad

Kuidas oma vanemaid paremini tundma õppida?

Jessica ja tema vanemad on koos sõpradega einestamas. Järsku ütleb üks täiskasvanutest Jessica emale: „Tead, keda ma ühel päeval nägin? Richardit, kellega sa kooli ajal kurameerisid.”

Jessica pillab kahvli lauale. Ta pole mingist Richardist iial kuulnud!

„Täitsa lõpp, ema, kas sa käisid kellegagi enne isa?! Mul polnud õrna aimugi!”

KAS sinagi oled mõnikord nagu Jessica saanud oma vanemate kohta teada midagi üllatavat? Kui nii on olnud, siis äkki sa mõtled, et mida veel sa nende kohta ei tea.

Kuidas võib juhtuda, et sa polegi paljudest oma vanemaid puudutavatest seikadest teadlik? Miks aga oleks hea oma isa ja ema paremini tunda? Mida selleks teha?

Püüa rohkem teada saada

Miks võib olla asju, mida sa oma vanemate kohta ei tea? Mõnikord on põhjus selles, et te ei ela koos. „Vanemad lahutasid, kui olin kaheksa-aastane,” ütleb Jacob, * kes praegu on 22-ne. „Pärast seda nägin isa ainult mõned korrad aastas. Oli nii palju asju, mida soovisin tema kohta teada saada.”

Isegi kui sa elad veel vanematega koos, ei ole nad arvatavasti rääkinud endast kõike. Miks? Nagu me kõik, tunnevad ka vanemad vahel piinlikkust minevikus tehtud vigade pärast (Roomlastele 3:23). Samuti võivad nad muretseda, et kui räägivad sulle oma möödalaskmistest, siis sa hakkad neist halvasti  arvama või tunned, et võid endale rohkem lubada.

Sageli aga pole vanemad sulle mõnd asja rääkinud lihtsalt sellepärast, et see pole jutuks tulnud. Noormees nimega Cameron ütleb: „On lihtsalt hämmastav, et kuigi sa oled elanud oma vanematega koos aastaid, võid nende kohta ikka veel nii palju uut teada saada!” Niisiis võid sa ise algust teha ja paluda oma vanematel endast rääkida. See tuleb sulle kasuks vähemalt neljal viisil.

1. Vanemad arvatavasti hindavad su huvi. Pole kahtlustki, et vanemad on rõõmsad, nähes sind neist sedavõrd hoolivat, et küsid nende elu kohta. Ja kes teab, võib-olla on nad pärast seda palju empaatilisemad sinu ja sinu tunnete vastu (Matteuse 7:12).

2. Sa hakkad oma vanemaid paremini mõistma. Näiteks, võib-olla tuli su vanematel varem vähesemaga läbi ajada. See võib selgitada, miks nad on nii kokkuhoidlikud, kuigi see tundub sulle ebavajalik.

Kui saad oma vanemate mõtteviisist paremini aru, võib sellest suur abi olla. Cody-nimeline noormees ütleb: „Teades, kuidas mu vanemad mõtlevad, suudan enne rääkimist hinnata, mis moel mu sõnad võiksid neile mõjuda.” (Õpetussõnad 15:23.)

3. Sa võid tunda end oma elust rääkides vabamalt. „Mul oli raske rääkida isale poisist, kes mulle meeldis,” ütleb 18-aastane Bridgette. „Kui ma talle end siiski avasin, jutustas isa mulle oma esimesest armumisest ja sellest, kui tugev tunne see oli. Samuti rääkis ta sellest, kuidas ta oma tüdrukuga suhte lõpetas ja kui halvasti ta siis end tundis. See julgustas mindki endast rohkem rääkima.”

4. Sa võid midagi õppida. Vanemate elukogemused võivad aidata sul toime tulla enda pettumuste ja raskustega. „Ma tahan teada, kuidas mu vanemad suudavad hoolitseda suure pere eest, kus igaühel on omad füüsilised, emotsionaalsed ja vaimsed vajadused,” ütleb 16-aastane Joshua. „Mul on sellest kindlasti midagi õppida.” Öeldakse ju Piibliski, et „elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus” (Iiob 12:12).

Ole ise algatajaks

Mida sa võiksid teha, et oma vanemaid lähemalt tundma õppida? Siin on mõned soovitused.

Vali õige olukord. Ametlik õhkkond ei pruugi olla parim. Pigem püüa nendega niisama vestelda, näiteks kui mängite palli, töötate koos, jalutate või sõidate autoga. „Mul on olnud vanematega häid vestlusi autosõitude ajal,” ütleb Cody, keda juba enne mainiti. „Muidugi on lihtsam klapid pähe panna ja muusikat kuulata või siis hoopis magada, kuid minu arust tasub vestlus vanematega end alati kuhjaga ära.”

Esita küsimusi. Olgem ausad, isegi kui olukord on sobiv, ei hakka su ema heast peast rääkima oma esimesest armastusest ning su isa ei pruugi mainida juhtumit, kui ta vanemate auto puruks sõitis. Kuid ometi võivad vanemad sulle selliseid asju rääkida, kui sa küsid. (Ideede saamiseks vaata  kasti lk 12.)

Ole paindlik. Sageli viib vastus ühele küsimusele hoopis mingi teise loo või teema juurde. Sul võib olla kiusatus juhtida vestlus tagasi endisele rajale, kuid ära tee seda. Sinu eesmärk pole ju lihtsalt fakte koguda, vaid pigem oma vanematega lähedasemaks saada. Ja parim viis seda saavutada on vestelda asjadest, mis on tähtsad neile (Filiplastele 2:4).

Ole arukas. „Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda  ammutada!” (Õpetussõnad 20:5.) Eriti vajad sa arukust siis, kui õhutad vanemaid rääkima tundlikel teemadel. Näiteks võib-olla sa tahaksid, et isa räägiks sulle mõnest oma rumalast veast, mille ta sinuvanusena tegi, ja sellest, mida ta tagantjärele teisiti oleks teinud. Enne kui küsimusega lagedale tuled, võiksid öelda: „Ega sa ei pahanda, kui ma küsin ... „

Ole taktitundeline. Kui su vanemad endast räägivad, siis ole „nobe kuulama, pikaldane rääkima” (Jaakobuse 1:19). Mida tahes sa ka teeksid, ära kunagi naeruväärista ega solva oma vanemaid selle pärast, mida nad on sulle just rääkinud. Sellised märkused nagu „Täitsa lõpp! Ma ei suuda uskuda, et sa tõesti niimoodi tegid!” või „Nüüd ma saan aru, miks sa nii range oled!” võivad viia selleni, et su isa või ema ei soovi tulevikus end enam avada. Sa ei peaks ka rääkima vanemate isiklikke asju teistele väljaspool peret.

Kunagi pole liiga hilja

Eeltoodud soovitused võivad aidata sul oma vanemaid paremini tundma õppida, kuni sa veel kodus elad. Aga mis siis, kui oled juba kodust lahkunud? Samad põhimõtted võivad aidata sul oma vanematega lähedast sidet taastada – või see side koguni alles luua vanemaga, keda sa pole iial eriti tundnud. Just seda on varemmainitud  Jacob kogenud. Kuigi ta elab nüüd juba omaette, ütleb ta: „Olen viimasel ajal oma isa paremini tundma õppinud ja selle üle väga õnnelik.”

Ükskõik, kas sa elad kodus või juba omaette, pole kunagi liiga hilja oma vanemaid tundma õppida. Võiksid proovida selles artiklis toodud soovitusi.

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidil www.watchtower.org/ype

[Allmärkus]

MÕTTEAINET

▪ Mille kohta sooviksid sina oma vanematelt midagi küsida?

▪ Kuidas aitab vanemate lähem tundmaõppimine sul iseennast paremini mõista?

[Kast/pilt lk 12]

  Küsi oma vanematelt selliseid küsimusi:

ABIELU. Kuidas te kohtusite? Mis teid üksteise juures kõigepealt köitis? Kus te pärast abiellumist elama hakkasite?

LAPSEPÕLV. Kus sa sündinud oled? Kuidas sa oma vendade-õdedega läbi said? Kas su vanemad olid sinuga ranged või leebed?

KOOLIAEG. Millises õppeaines sul koolis kõige paremini läks? Millises kõige halvemini? Kas sul oli lemmikõpetaja? Miks ta sulle meeldis?

TÖÖ. Mis oli sinu esimene töökoht? Kas see meeldis sulle? Kui sul oleks valida, siis millist tööd sa teeksid?

HUVID. Kui saaksid minna kuhugi reisima, kuhu sa läheksid? Mis hobiga sa tahaksid tegeleda või millist oskust arendada?

TÕESOLEMISE AEG. Oled sa kasvanud kristlikus peres? Kui mitte, siis mis sütitas sinus huvi Piibli vastu? Milliseid raskusi sul oli, kui püüdsid oma elu Piibli põhimõtete järgi seada?

VÄÄRTUSHINNANGUD. Mida sa pead kõige tähtsamaks sõpruse, õnneliku elu ja hea abielu juures? Mis on parim nõuanne, mida iial oled saanud?

Tee katse. Vali mõni eeltoodud küsimus ja proovi arvata, mida su vanemad vastaks. Siis esita need küsimused neile ja võrdle saadud vastuseid sellega, mida sa oletasid.

[Kast lk 13]

LAPSEVANEMATELE

Oled parasjagu abikaasa, tütre ja sõpradega söömas. Vestluse käigus mainib üks su sõpradest noormeest, kellega sa enne oma mehega kohtumist kurameerisid ja siis selle suhte lõpetasid. Sa pole seda lugu oma tütrele varem rääkinud. Nüüd aga soovib ta rohkem teada. Mida sa teed?

Tavaliselt on kõige parem suhtuda oma lapse küsimustesse lahkelt. On ju nii, et millal tahes poeg või tütar küsib sinult midagi ja seejärel kuulab, siis te ju suhtlete, ja see on iga vanema suurim soov.

Kui palju sa aga peaksid pojale või tütrele oma minevikust rääkima? On loomulik, et võid pidada paremaks piinlikkust tekitavatest asjadest juttu mitte teha. Siiski, kui sobib rääkida mõnest oma veast ja heitlusest, siis see võib su last aidata. Kuidas?

Mõtle ühe näite peale. Ükskord ütles apostel Paulus enda kohta avameelselt: „Kui ma tahan teha seda, mis on õige, on minus seda, mis on halb. ... Küll ma olen armetu inimene!” (Roomlastele 7:21–24). Jehoova Jumal on lasknud need sõnad meie heaks Piiblisse talletada (2. Timoteosele 3:16). Ja me saame tõepoolest kasu, sest kes meist ei mõistaks neid Pauluse siiraid sõnu!

Samamoodi, kui sinu laps kuuleb sinu headest valikutest ja ka vigadest, siis suudab ta sind paremini mõista. On tõsi, et sa oled kasvanud üles teistsugusel ajal. Ajad on küll muutunud, kuid inimloomus ja ka Piibli põhimõtted mitte (Laul 119:144). Rääkides raskustest, millega sina silmitsi seisid – ja kuidas neist jagu said –, võid aidata teismelisel lapsel tulla toime tema probleemidega. „Kui sa avastad, et vanematel on olnud samasuguseid raskusi kui sinul, siis hakkad neid realistlikuma pilguga vaatama,” ütleb Cameron. Ta lisab: „Kui sul järgmine kord on mingi probleem, siis mõtled, et ei tea, kas vanematel on ka midagi sellist olnud.”

Hoiatuseks: mitte kõik lood ei pea ilmtingimata lõppema mingi nõuandega. Tõsi, sa võid olla mures, et äkki su teismeline laps teeb vale järelduse või koguni tunneb endal olevat õiguse korrata sama viga. Kuid selle asemel et kokkuvõtteks öelda, mida su laps peaks vestlusest õppima („Just selle pärast sa ei tohiks kunagi ...”), võiksid lühidalt öelda, mida sina tunned („Nüüd tagantjärele saan aru, et ma poleks pidanud nii tegema, kuna ...”). Poeg või tütar võib sinu läbielamuste põhjal saada hinnalise õppetunni, ilma et ta tunneks, nagu oleks talle loengut peetud (Efeslastele 6:4).

[Kast lk 13]

„Kord tunnistasin emale, et tunnen end koolikaaslaste seltsis palju vabamalt kui kaaskristlastega. Järgmisel päeval oli mu laua peal ema kiri. Ta kirjutas, kuidas temagi tundis puudust kristlikest sõpradest. Ta tuletas mulle meelde piiblitegelasi, kes teenisid Jumalat, kuigi neil polnud kedagi, kes oleks neid julgustanud. Samuti kiitis ta mind selle eest, et ma püüan kosutavaid sõprussuhteid luua. Olin üllatunud, mõistes, et ma pole ainus, kellel on olnud selline probleem. Emal oli ka. Olin seda lugedes nii õnnelik, et lausa nutsin. Ema kiri julgustas mind tohutult ja andis uut jõudu teha seda, mis on õige.” (Junko, 17, Jaapan)

[Pilt lk 11]

Palu vanematel näidata fotosid või midagi muud nende minevikust. See võib viia elava vestluseni