Lõhestunud pere. Lahutuse mõju teismelistele

OLI aeg, mil perenõustajad arvasid end andvat abielukriisis lapsevanematele head nõu, soovitades neil keskenduda enda õnnele ja mitte muretseda laste pärast. Nad väitsid, et lapsed on kohanemisvõimelised ning taluvad paremini lahutust kui elu koos vanematega, kes omavahel läbi ei saa.

Kummati on mõned nõustajad, kes kord lahutust taevani ülistasid, meelt muutnud. Nad möönavad nüüd, et lahutus on lahing, millest haavadeta ei välju kumbki abielupool ega lapsedki.

Kerge lahutus on müüt

Järgnev sündmustik võiks olla menuka teleseriaali süžeeks. Isa ja ema lahutavad. Ema saab laste hooldusõiguse ja abiellub siis lesega, kellel on samuti lapsed. Nädalast nädalasse põhjustavad ebakõlad perekonnas ühe absurdse olukorra teise järel, mis lahendatakse kõik 30 minuti jooksul lausa mängleva kergusega, pakkudes vaatajale ka tubli annuse vürtsikat huumorit.

Kui säärane telesõu ongi naljakas, siis reaalses elus on lahutus naljast kaugel. Vastupidi, see on valus protsess. „Abielu lahutamine tähendab kohtuskäimist,” kirjutab M. Gary Neuman raamatus „Emotional Infidelity”. „Üks esitab teise peale kaebuse. Kohe, kui sa otsustad lahutada, loobud sa kontrollist oma lapse üle. Samuti minetad sa kontrolli oma rahaasjade ja vahest isegi eluaseme üle. Võib-olla leiavad need vaidlusküsimused kohtus rahuldava lahenduse, aga võib-olla ka mitte. Lõppkokkuvõttes otsustab võõras inimene, kohtunik, kui tihti sa oma last võid näha ja kui palju raha sulle jääb. Õnnetuseks ei mõtle kohtunik sinuga täpselt sama moodi.”

Sageli vahetatakse abielulahutusega lihtsalt ühed probleemid teiste vastu. Kõik alates elukohast kuni rahalise seisuni võib muutuda – ja tõenäoliselt mitte paremuse suunas. Ja ka lapsi ei jäta lahutus puudutamata.

 Mõju teismelistele

Vanemate lahutus võib mõjuda traumeerivalt igas vanuses lastele. Mõned väidavad, et teismelised taluvad lahutust paremini, sest nad on küpsemad ja astuvad peagi nagunii iseseisvasse ellu. Kuid asjatundjad näevad ka medali teist külge. Nad on mõistnud, et nendesamade põhjuste tõttu tabab lahutus teismelisi just kõige valusamalt. * Mõtle järgnevale.

▪ Teismelised on oma teekonnal täiskasvanute maailma ülimalt ebakindlad – vahest isegi ebakindlamad, kui nad olid varasemas eas. Nende iseseisvuspüüdlused võivad küll teise mulje jätta, kuid tegelikult vajavad nad enda ümber stabiilset perekonda kui pidepunkti rohkem kui kunagi varem.

▪ Teismeiga on aeg, mil noored õpivad rajama küpseid sõprussuhteid. Vanemate lahutus aga sisendab neisse umbusku selliste väärtuste vastu nagu usaldus, truudus ja armastus. Hiljem täiskasvanuna võivad nad lähedasi suhteid üleüldse vältida.

▪ Igas vanuses lastele on iseloomulik oma valu välja elada, kuid teismelised hakkavad suurema tõenäosusega ohtlikult käituma, näiteks sooritama õigusrikkumisi, kuritarvitama alkoholi ja pruukima narkootikume.

See ei tähenda sugugi, nagu oleksid vanemate lahutuse üleelanud teismelised kas emotsionaalselt või muus mõttes ebaedule määratud. Nad võivad oma eluga hästi hakkama saada, eriti kui suhtlevad mõlema vanemaga. * Oleks aga naiivne arvata, et lahutus on alati „lastele parem”, nagu võidakse väita, või et see hajutab abikaasade vahelt kõik pinged. Õigupoolest tõdevad mõned, et pärast lahutust tuleb neil oma talumatu partneriga veelgi rohkem tegemist teha kui enne, ning nüüd juba hulga pinevamatel teemadel, nagu toetuse maksmine ja lapse hooldusõigus. Neil puhkudel pole lahutus pereprobleeme lahendanud, vaid lihtsalt viinud need koduseinte vahelt kohtusaali.

Kolmas võimalus

Mida teha, kui abielu on ummikseisu jõudnud ja sa kaalud lahutust? Käesolevas artiklis on mõjuvaid põhjusi enne lahutuse kasuks otsustamist veel kord järele mõelda. Lahutus ei ole abieluraskuste puhul mingi imerohi.

Teisalt, lahendus pole ka halba abielu  lihtsalt välja kannatada. Kuid leidub veel üks võimalus: kui abielu on raskustesse sattunud, püüa suhteid parandada. Ära heida seda soovitust kiiresti kõrvale väitega, nagu oleksid sinu abieluprobleemid lahendamatud. Küsi endalt:

▪ Millised omadused köitsid mind abikaasa juures meie suhte alguses? Kas pole tal need omadused mingil määral veelgi olemas? (Õpetussõnad 31:10, 29.)

▪ Kas saaksin abielueelseid tundeid taaselustada? (Ülemlaul 2:2; 4:7.)

▪ Kuidas mina võiksin rakendada lk 3–9 antud soovitusi, sõltumata mu abikaasa käitumisest? (Roomlastele 12:18.)

▪ Kas võiksin oma abikaasale selgitada, olgu silmast silma või kirja teel, mida minu arvates võiks meie suhete parandamiseks teha? (Iiob 10:1.)

▪ Kas ehk rääkida mõne küpse sõbraga, kes aitaks meil oma abielu parandamiseks realistlikke eesmärke seada? (Õpetussõnad 27:17.)

Piibel ütleb: „Taipaja paneb tähele oma samme!” (Õpetussõnad 14:15). See põhimõte ei kehti mitte ainult abikaasat valides, vaid ka abielusuhteid parandada püüdes. Nagu leheküljel 9 öeldud, on ka õnnelikes peredes probleeme, erinevus seisneb nende käsitlemisviisis.

Mõtle järgmisele näitele. Kujutle, et olete asunud pikale autoreisile. Teel olles tuleb paratamatult ette probleeme, nagu halvad ilmastikuolud, liiklusummikud ja teetõkked. Puhuti võite äragi eksida. Kuidas te reageerite? Kas pöörate otsa ringi ja lähete tagasi või lahendate olukorra ja jätkate reisi? Pulmapäeval te alustasite ühist eluteed, teades, et kohtate ka raskusi, sest Piibel ju ütleb, et abieluinimesed „saavad kannatada ihulikku viletsust” (1. Korintlastele 7:28, P 1988). Küsimus pole niisiis selles, kas probleeme kerkib, vaid kuidas te neid käsitlete. Kas te püüate leida mooduse raskustest jagu saada ja eluga edasi minna? Kas otsite abi, isegi kui teile tundub, et teie abielu on lootusetult ebaõnnestunud? (Jaakobuse 5:14.)

Jumala loodud liit

Kuna abielule on aluse pannud Jumal, ei tohiks sellesse liitu kergekäeliselt suhtuda (1. Moosese 2:24). Kui probleemid näivad mäesarnased, tuleta meelde selles artiklis esitatud nõuandeid.

1. Püüa armastust taaselustada (Ülemlaul 8:6).

2. Mõtle, mida sina saad teha, et abielu oleks õnnelikum, ja ka tee seda (Jaakobuse 1:22).

3. Räägi abikaasale selgelt ja lugupidavalt kas silmast silma või kirja teel, mida peaks sinu arvates teie suhete parandamiseks ette võtma (Iiob 7:11).

4. Otsi abi! Sa ei pea oma abielu üksi päästma.

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 19]

„SEEKORD MUL ÕNNESTUB”

Uuringud näitavad, et teine abielu puruneb tõenäolisemalt kui esimene ning kolmas on veelgi hapram. Raamatus „Emotional Infidelity” toob M. Gary Neuman välja ühe põhjuse: „Kui sul on raskusi esimeses abielus, pole asi lihtsalt kehvas abikaasavalikus. Asi on sinus. Sina armusid sellesse inimesse. Sina tegutsesid ühes selle inimesega, et jõuda selleni, mis teil on või mis teil puudu on.” Millise järelduse Neuman teeb? „Parem saada lahti probleemist ja jääda abikaasa juurde kui saada lahti abikaasast ja jääda probleemi juurde.”

 [Kast lk 21]

KUI ABIELU LÕPEB

Piibel möönab, et äärmuslikul juhul võib abielu lahutada. * Kuidas võid sa aidata oma teismelisi lapsi, kui nii on juhtunud sinu peres?

Räägi teismelisele, mis toimub. Kui võimalik, peaksid mõlemad vanemad seda tegema. Öelge lapsele koos, et otsus lahutada on lõplik. Kinnitage talle, et tema pole süüdi ning et te mõlemad armastate teda endiselt.

Lahku võitlusväljalt – sõda on läbi. Mõned vanemad võitlevad edasi veel pikka aega pärast lahutust. Ühe asjatundja sõnul on nad küll „juriidiliselt lahutatud, kuid emotsionaalselt seotud vastased, kes pole suutnud rahu sõlmida”. Peale selle, et vanemate konflikti tõttu tunnevad teismelised end mahajäetuna – kuna emal ja isal näib alatasa olevat omavahel mingi kana kitkuda –, ärgitab see noori õhutama vanemaid teineteise vastu, et oma tahtmist saada. Näiteks võib poeg emale öelda: „Isa lubab mul nii kaua väljas olla, kui ma tahan. Miks sina ei luba?” Ema ei soovi, et poeg „vaenlase” poole üle jookseks, ja annab järele.

Lase teismelisel rääkida. Teismeline võib arutleda, et kui vanemad ei armasta enam teineteist, võivad nad lakata armastamast ka teda. Samuti võib ta mõelda, et kui vanemad rikuvad reegleid, miks siis tema ei või. Leevendamaks teismelise hirme ja korrigeerimaks tema mõtteviisi, anna talle heldelt võimalusi ennast tühjaks rääkida. Hoiatuseks: ära vaheta teismelisega rolli ega hakka temalt emotsionaalset tuge otsima. Ta on ikkagi su laps, mitte südamesõber.

Erguta teismelist hoidma tervemeelseid suhteid oma teise vanemaga. Sinu endine abikaasa jääb ikka su lapse vanemaks. Tema halvustamine traumeerib last. Raamatus „Teens in Turmoil–A Path to Change for Parents, Adolescents, and Their Families” öeldakse: „Kui vanemad kasutavad lapsi relvadena lahutuse lahinguväljal, on sellel omad tagajärjed.”

Hoolitse enda eest. Aeg-ajalt võivad negatiivsed tunded su üle võimust võtta. Kuid ära anna alla! Säilita head harjumused. Kui oled kristlane, löö kaasa kristlikus tegevuses. See aitab sul ja su teismelisel lapsel hingelist tasakaalu hoida (Laul 18:3; Matteuse 28:19, 20; Heebrealastele 10:24, 25).

[Allmärkus]

[Pilt lk 20]

Püüa kõigest väest täita pulmapäeval antud tõotust

[Pilt lk 21]

Kui jagad endise abikaasaga teismelise lapse hooldusõigust, erguta last temaga tervemeelseid suhteid hoidma