Süvamere hiiglased

ESITA

Süvamere hiiglased

Süvamere hiiglased

Meresügavusest kerkib äkitselt koletis, haarab laeva ja viib meremehed märga hauda. Sellesisulised legendid on olnud liikvel juba iidsetest aegadest. Aga kas hiiglaslikud merekoletised on ka tegelikult olemas?

AASTAL 2007 püüdsid kalurid Antarktise lähedalt Rossi merest juhuslikult kalmaari Mesonychoteuthis hamiltoni. Koos haarmetega oli elukas umbes kümme meetrit pikk ja kaalus ligi pool tonni. Teadlased usuvad, et see kalmaariliik võib kasvada veel suuremakski.

Nimetatuga sarnasel hiidkalmaaril on torpeedokujuline keha, inimese pea suurused silmad, papagoi omaga sarnanev nokk, mis suudab läbi hammustada terastrossi, kaheksa iminappade rividega varustatud kombitsat ning kaks pikka haaret, millega loom toidu suhu viib. Hiidkalmaar võib reaktiivjõu abil liikudes saavutada kiiruse 30 kilomeetrit tunnis ja isegi lennata veepinna kohal!

Viimasel aastasajal on neid merehiiglasi nähtud vähem kui 50 korral ning looduses neid veel uuritud pole.

Gigantsed vaalalised

Hiiglaslikud kalmaarid on aga kõigest toidupoolis veelgi suuremale loomale, kašelotile, kes võib kasvada 20 meetri pikkuseks ja kaaluda 50 tonni. Ainuüksi tema hammas kaalub ligi kilo! On leitud surnud kašelotte, kelle maos on hiidkalmaari tükid. Nende kašelottide tohutus tömbis peas oli iminappade tekitatud ümmargusi arme, mis osutab kalmaari visale võitlusele oma elu eest. Väidetavalt nähti 1965. aastal ühelt Nõukogude vaalapüügilaevalt võitlust hiidkalmaari ja 40-tonnise kašeloti vahel. Ellu ei jäänud kumbki. Kägistatud vaal leiti ulpimas merepinnal, kõhus kalmaari pea.

Nii kolossaalsed kui hiidkalmaar ja kašelott ka pole, on sinivaal, maakera suurim imetaja, veelgi hiiglaslikum. Pikim sinivaal on püütud Antarktikast – see oli 33-meetrine emasloom. Sinivaal võib kaaluda isegi 150 tonni. Ainuüksi tema keel kaalub sama palju kui täiskasvanud elevant! Ja mõelda vaid: sinivaala poeg on juba sündides kolm tonni raske ja 7–8 meetrit pikk! Küttimise tõttu sattus sinivaal 1960-ndatel väljasuremise äärele ning kuulub nüüd äärmiselt ohustatud liikide nimekirja.

Verejanuline kiskja ja pehmeloomuline hiid

Ilmselt kõige hirmuäratavam kiskja kalade hulgas on 3000 kohutava hambaga varustatud mõrtsukhai. Teadaolevalt suurim mõrtsukhai on olnud 7 meetri pikkune ja 3200 kilo raskune. See hai oma erakordselt tundliku lõhnatajuga haistab verd ka siis, kui seda on nii vähe kui ... üks tilk sajas liitris vees!

Vaalhai on suurim praegusajal elav kala, olles keskmiselt 7,5 meetrit pikk. Kuid mõned isendid on ligi kaks korda suuremad. Vaalhai suu võib olla ligi poolteist meetrit lai, seega võiks ta inimese hõlpsasti alla neelata. Kuid see hai pole kaugeltki mitte verejanuline kiskja, kes jahiks teisi suuri mereasukaid, vaid hoopis pehmeloomuline hiid, kes toitub planktonist ja väikestest kaladest.

„Vaalhai ebahariliku ehitusega seedekulgla sobib Joona looga,” kirjutab ajakiri „National Geographic”, viidates Piibli jutustusele prohvet Joonast, kelle neelas alla suur kala. Vaalhaile „on omane kogemata neelatud suured, raskesti seeditavad palad kahjustamatult välja heita”. (Joona 2:1, 11.)

Uje hiiglane

Veel üks suur mereelukas on dofleini kaheksajalg, kes võib kaaluda kuni 250 kilo. Vanasti nimetati teda kuradikalaks, kuna arvati, et ta võib laevu põhja ajada. Tegelikult on see kaheksajalg uje olevus, kes peidab end veealustesse kaljuõõnsustesse ja merepõhja lõhedesse. Tema kaheksa kombitsa haardeulatus võib olla 10 meetrit ja ta on suurima ajuga selgrootu. Kaheksajalad on üldse imekspandavalt intelligentsed ja õpivad ära keerukaid ülesandeid, nagu labürindi läbimine või purgikaane lahtikeeramine.

Dofleini kaheksajalg nagu ka hiidkalmaar varjab end värvimoonduse abil, liigub reaktiivpõhimõttel ja paiskab ohu korral vette tiheda tindipilve. Kaheksajalg võib lühikeseks ajaks isegi veest välja tulla ja maismaalt toitu otsida.

Need süvamere asukad toovad tõesti ülistust oma Looja Jehoova nimele. Piibli laulukirjutaja ütles hästi: „Kiitke Jehoovat maa pealt, mereelajad ja kõik ürgveed” (Laul 148:7).

[Joonis lk 17]

KUI SUURED NAD ON?

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Mõrtsukhai

Dofleini kaheksajalg

Vaalhai

Hiidkalmaar*

Mesonychoteuthis hamiltoni*

*arvatav suurus

Kašelot

Sinivaal

jalga 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0

meetrit 30 25 20 15 10 5 0

[Pilt lk 15]

Mõrtsukhai

[Pilt lk 15]

Dofleini kaheksajalg

[Pilt lk 16, 17]

Kašelot

[Pilt lk 16]

Vaalhai

[Pilt lk 17]

Sinivaal koos pojaga

[Piltide allikaviited lk 15]

[Piltide allikaviited lk 17]

ÄRGAKE!