Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Väldi pliimürgitust!

Väldi pliimürgitust!

Väldi pliimürgitust!

Viimastel aastatel on valitsused ootamatult keelustanud mõningate tarbekaupade, nende seas mänguasjade ja ehete turustamise. Miks? Neist on leitud ohtlikus koguses pliid, väikelapsed aga kipuvad neid lutsima. Eriti ohtlik võib pliimürgitus olla alla 6-aastastele lastele, sest nende kesknärvisüsteem on alles arengujärgus.

NAGU teatab Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health oma uurimuses, pärsib plii aju arenguks ja funktsioneerimiseks olulise valgu sünteesi. Uuringutest nähtub, et lapsed omastavad allaneelatud pliist kuni 50 protsenti, täiskasvanud aga üldiselt 10–15 protsenti.

Üks hiljutine uurimus väidab, et kahju võivad tekitada ka pliikogused, mis jäävad valitsuste kehtestatud mürgisuslimiitide piiresse. USA riikliku ohutuse nõukogu sõnul võivad lastel kujuneda probleemiks „õpiraskused, keskendumisvõime häired, käitumisraskused, kasvupeetus, kuulmishäired ja neerukahjustused”. Eriti ettevaatlikud peaksid pliiga kokku puutudes olema tulevased emad, sest plii võib kahjustada loodet. *

Ka võib plii saastata toidu ja joogi, mis on valmistatud pliiglasuuriga savianumates. Need on tavapäraselt kasutusel mõningates Aasia ja Ladina-Ameerika paikades. Mõnikord hoitakse joogivett jaheduse säilitamiseks savianumates, kuumi jooke aga serveeritakse glasuuritud kruusides. Kui uuriti Mexico linna alla viieaastaseid lapsi, selgus, et peaaegu poolte üle 18-kuuste laste vere pliitase on kõrge. Põhjusena toodi välja toiduvalmistamine glasuuritud keraamilistes nõudes. Tänu pliile saab savinõudele anda libeda klaasja kattekihi, kuid sellest võib eralduda pliid vedelikku, seda eriti nõude puhul, mida kuumutatakse või milles hoitakse köögi- või puuvilju.

Teisi pliimürgituse allikaid

Olgugi et enamik arenenud riike on plii bensiini koostisest viimastel aastatel järk-järgult välja lülitanud, teatab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (MTO), et sadakond riiki kasutab ikka veel pliisisaldusega bensiini. Plii ei lagune ega põle ära. Seepärast saastavad sõidukitest keskkonda paiskuvad peened osakesed pinnast sõiduteede ääres. Sealt hingatakse pliitolmu sisse või kantakse jalgadega koju.

Veel üks oluline pliiga saastamise allikas on pliipõhised värvid, mida kodudes kasutati, enne kui neid seadusega piirama hakati. Ainuüksi USA-s on pliivärve kasutatud arvestuste järgi 38 miljonis kodus – mis teeb 40 protsenti kõigist elumajadest. Kooruv värv või remondi käigus eralduv pliitolm võib iseäranis ohtlik olla.

Paljude vanemate linnade ja majade veevärgis on pliitorud või pliiga joodetud vasktorud. Mayo Clinic, nimekas meditsiinikeskus USA-s, soovitab enne joomist lasta külmal veel sellistest torudest 30–60 sekundit joosta. Sedasorti torudest tulevat kuuma vett ei tohiks joomiseks ja toitude, eriti veel lastetoidu valmistamiseks üleüldse kasutada.

Kui pliid enam organismi ei sattu, väheneb ka pliisisaldus veres märgatavalt. Kahtluse korral, et veres on liiga suures koguses pliid, võib lasta teha vereproovi. Kui selgub ohtlik pliitase, tuleks pöörduda arsti poole.

Tarvis on rahvast teavitada

Pliimürgituse põhjuseks võib olla plii kogunemine organismi pikema ajaperioodi vältel. Ent suur ühekordne annus võib ka surma põhjustada. USA Haiguste Kontrolli Keskus teatab, et 2006. aastal suri üks koolieelik selle tagajärjel, et neelas alla suure pliisisaldusega metallehte.

Üks meditsiinientsüklopeedia rõhutab vajadust rahvast teavitada, mainides, et praegu on USA-s iga 20. koolieeliku veres liiga suures koguses pliid. Kui lugu on nõnda riigis, kus pliikasutus on seadusega reguleeritud, mida siis veel öelda maade kohta, kus seda ei tehta? Jah, ettevaatust läheb vaja kõigil.

[Allmärkus]

^ lõik 4 Samuti täiskasvanud võivad saada pliimürgituse, millega kaasnevad närvisüsteemi häired, lihase- ja liigesevalu või mälu- ja keskendumishäired.

[Kast/pilt lk 29]

LASTE PLIIMÜRGITUSE SÜMPTOMEID

Kõhuvalu, agressiivsus, aneemia, keskendumisraskused, kõhukinnisus, väsimus, peavalud, ärrituvus, arenguhäired, isu- ja energiapuudus, kasvupeetus. („MEDLINE PLUS MEDICAL ENCYCLOPEDIA”.)