Suhtu töösse tasakaalukalt

PRAEGUSEL majanduslikult raskel ajal on inimeste põhimureks see, et neil oleks stabiilne töökoht, mis garanteeriks nende perele piisava sissetuleku. Seda tagada pole aga kaugeltki kerge, eriti veel nüüd, mil tuhandeid töötajaid koondatakse. Kui ka sina oled äkitselt töötuks jäänud, ootab sind ees tõsine ülesanne hoolega uut tööd otsida. (Vaata kaste lk 8 ja 9.)

Ent elu ei seisne siiski ainult kõvas töötegemises. „Olgem ausad, kindlasti ei soovi mitte keegi oma surivoodil, et ta oleks oma elus rohkem aega tööle pühendanud,” ütleb pereisa Glenn Austraaliast. Jah, rahuldustpakkuva ja mõtteka elu elamiseks tuleb küll teha tööd, aga see pole kõik. Aega peaks võtma ka oma pere ja puhkamise jaoks ning Jumala teenimiseks. Kuidas selliseid olulisi elutahke tasakaalus hoida?

Aeg töötegemiseks, aeg enda jaoks

Piibel annab meile nõu oma pere eest hoolitsemiseks hoolsalt tööd teha (Efeslastele 4:28). Ent samas õhutab Piibel meid ka tundma rõõmu söömisest, joomisest ja oma töö viljast (Koguja 3:13). Kui töötame pikki päevi korraliku puhkuse või lõõgastuseta, võime jääda ilma paljudest rõõmudest. Lisaks võib sellest tekkida tõsiseid tervisehäireid.

 Arvatakse, et kroonilise ületöötamisega võivad kaasneda ülekaalulisus, alkoholism, südamehaigused, tööõnnetused, narkosõltuvus, närvilisus, väsimus, depressioon ja teised stressiga seotud hädad. Ületöö võib ka tappa. Ühe raporti kohaselt sureb Jaapanis igal aastal ületöö tõttu umbkaudu 10 000 inimest ehk sama palju, kui on selles riigis aastas autoõnnetustes hukkunuid. Paraku pole karoshi ehk ületööst tingitud surm vaid Jaapani probleem.

Pane tähele tarka Piibli nõuannet: „Parem üks peotäis rahuga kui kaks peotäit vaeva ja vaimunärimisega” (Koguja 4:6, P 1997). Jah, vajalik on tasakaal. Töö ei tohiks saada su elus peamiseks asjaks. Hoia oma füüsist ja vaimu, võttes aega puhkuse ja töövilja nautimiseks.

„Me peaksime tööd tegema selleks, et elada, mitte elada selleks, et töötada,” ütleb kolme lapse isa Andrew. Töö ja puhkuse tasakaalus hoidmine aitab hoolitseda ka pere vajaduste eest. See pole siiski kerge, kui sul on hunnik arveid maksta.

Tasakaal töö ja pereelu vahel

Tänapäeval on paljude pereinimeste graafik nii tihe, et neil pole suurt aega üksteisega suhelda. „Töö neelab suurema osa minu energiast, nii et lastele jäävad vaid riismed,” kurdab üks ema Inglismaalt. USA-s tehtud küsitlus näitab, et viiendiku teismeliste põhimureks on see, et nad ei saa piisavalt olla koos oma vanematega. Teine USA-s tehtud küsitlus näitab, et tööl käivad paarid räägivad omavahel keskmiselt vaid 12 minutit päevas.

Olles üdini tüdinud üha pingelisemast  tööst, on paljud hakanud oma prioriteete ümber hindama ja elus muudatusi tegema. Timothy, kellel on kaks väikest last, ütleb: „Tegin ületööd ja mu naine töötas nädalavahetustel. Nägime üksteist haruharva. Lõpuks aga hindasime oma väärtused ümber ja tegime tööelus muudatusi. Nüüd tunneme elust palju rohkem rõõmu.” Brian, kes on poejuhataja, ütleb: „Kui meil oli tulemas teine laps, hakkasin otsima tööd, mis meie perele rohkem sobiks. Võtsin vastu töö, mis tõi mulle aastas 10 000 dollarit vähem sisse, kuid andis rohkem vaba aega. See oli seda väärt.” Melina tuli töölt ära, kui talle sündis esimene laps. „Raske oli taas ühe sissetulekuga harjuda,” meenutab ta. „Kuid arvasime abikaasaga, et mul on siiski parem Emilyga koju jääda kui ta lastesõime panna.”

Tuleb tunnistada, et paljud pered peavad nägema ränka vaeva ainuüksi selle nimel, et oma igakuised kulud katta. Mõned käivad tööl kahe kohaga pelgalt eluks hädavajaliku saamiseks. Teistes peredes töötavad nii mees kui ka naine ning jätavad lapsed vanavanemate hoolde või viivad lasteaeda.

Sa võid leida ka teisi viise, kuidas töö- ja perekohustuste vahel tasakaalu hoida. Kuid põhiline on see, et sa ei loobuks pereelu rõõmudest, pannes liigselt rõhku tööle.

Pea meeles, et töö, puhkuse ja pere eest hoolitsemise tasakaalus hoidmine toob rikkalikke õnnistusi. Viimases artiklis käsitleme lihtsa ja tasakaaluka elu veelgi tähtsamat tahku.

[Väljavõte lk 5]

Töö ei tohiks saada elus kõige tähtsamaks

[Väljavõte lk 5]

„Parem üks peotäis rahuga kui kaks peotäit vaeva ja vaimunärimisega” (Koguja 4:6, P 1997)

[Väljavõte lk 6]

Ära loobu pereelu rõõmudest, pannes liigselt rõhku tööle

[Kast/pilt lk 6]

RAHA VÕI VABA AEG?

Mõned 20. sajandi teadlased arvasid, et tehnika areng päästab inimesed tööorjusest ja loob enneolematu võimaluse vaba aega nautida.

1930. aastate alguses ennustas professor Julian Huxley, et tulevikus ei pea keegi töötama rohkem kui kaks päeva nädalas. Ärimees Walter Gifford kuulutas, et tehnika annab „igale inimesele võimaluse teha seda, mida ise tahab ..., aega õppida elamiskunsti [ja] saada järjest uusi mugavusi ning hüvesid meelele ja hingele”.

Mida arvati materiaalsete taotluste kohta? Sotsioloog Henry Fairchild kiitles, et vabrikud „on siis suutelised andma keskmise tööpäeva ehk vähem kui nelja tunni jooksul rohkem toodangut, kui me jõuame ära kasutada”.

Kui paikapidavaks on need ennustused osutunud? Majanduskasv 20. ja 21. sajandil on olnud tõepoolest plahvatuslik. Teoreetiliselt oleks see pidanud töökoormust märgatavalt vähendama. Ent mis juhtus? Puhkeaja pikendamist nõudva liikumise juht John de Graaf kirjutab: „Tööviljakuse tõusuga on inimesed hakanud rohkem raha teenima, rohkem asju ostma, mitte aga rohkem vaba aega nautima. Lühidalt öeldes oleme ühiskonnana otsustanud raha, mitte vaba aja kasuks.”