Noored küsivad

Miks me kogu aeg tülitseme?

Alltoodud sõnavahetuses õhutab Rachel tüli kolmel moel. Kas märkad, millisel moel? Pane vastused sõnavahetuse alla kirja, seejärel võrdle neid artikli lõpus toodud kasti vastustega.

On kolmapäeva õhtu. 17-aastane Rachel on talle teha antud majapidamistöödega ühele poole saanud ja lõpuks ometi valmis nautima väljateenitud hingetõmbeaega. Ta paneb teleri mängima ja potsatab oma lemmiktugitooli.

Just siis ilmub uksele ema, mõru ilme näol. „Rachel! Miks sa oma aega teleri ees raiskad, kui peaksid õde õppetükkides abistama? Sa ei tee kunagi seda, mida kästakse!”

„Hakkab jälle pihta!” toriseb Rachel piisavalt valjusti, et seda kuulda oleks.

Ema kallutab end ettepoole. „Mida sa, tüdruk, ütlesid?”

„Ei midagi,” lausub Rachel sügavalt ohates ja silmi pööritades.

Nüüd saab ema päris vihaseks. „Sellisel toonil minuga ei räägita!” ütleb ta.

„Aga mis tooniga sina minuga räägid?” ei jäta Rachel vastust võlgu.

Hingetõmbeaeg on läbi – puhkenud on järjekordne tüli.

1. ․․․․․

2. ․․․․․

3. ․․․․․

KAS eeltoodud sõnavahetus tuleb tuttav ette? Kas sa tülitsed alatasa oma vanematega? Sel juhul võta üks hetk olukorra analüüsimiseks. Mis valdkonnad põhjustavad kõige enam lahkhelisid? Tee linnuke vastava valdkonna juurde või kirjuta „Muu” juurde oma valdkond.

◯ Suhtumine

◯ Majapidamistööd

◯ Riietus

◯ Kojutulekuajad

◯ Meelelahutus

◯ Sõbrad

◯ Vastassugupool

◯ Muu ․․․․․

 Tülitsemine tekitab olenemata teemast sinus – ja ka sinu vanemates – pingeid. Muidugi võiksid lihtsalt huulde hammustada ja teeselda nõusolekut kõigega, mida vanemad ütlevad. Kuid kas Jumal tahaks, et sa nii teeksid? Ei. On tõsi, et Piibel käsib oma ema ja isa austada (Efeslastele 6:2, 3). Kuid Piibel ergutab ka arendama „otsustusvõimet” ja „mõtlemisvõimet” (Õpetussõnad 1:1–4; Roomlastele 12:1). Kui sa seda teed, on sul kahtlemata oma kindlad seisukohad, millest osa võib vanemate omadest erineda. Kuid perekondades, kus juhindutakse Piibli põhimõtetest, suudavad vanemad ja lapsed rahumeelselt suhelda ka siis, kui sugugi kõiges ühel meelel ei olda (Koloslastele 3:13).

Kuidas end väljendada, ilma et tavaline keskustelu pööraks sõnasõjaks? Kerge on öelda: „See on mu vanemate probleem. Just nemad hüppavad mulle alati peale!” Kuid mõtle: kui palju sa suudad teiste, sealhulgas oma vanemate mõtteviisi suunata? Tegelikult on ainus, keda sa saad muuta, sina ise. Asja hea külg on see, et kui teed pinge leevendamiseks oma osa, võtavad vanemad tõenäoliselt asja rahulikumalt ja kuulavad su ära.

Vaadelgem siis, mida sina tüli ärahoidmiseks saad teha. Järgnevaid nõuandeid rakendades võid vanemaid – ja iseennastki – hämmastada oma seninägematute suhtlusoskustega.

(Soovituseks: tee linnuke nõuannete juurde, mille kallal sul oleks vaja töötada.)

◯ Mõtle, enne kui vastad. Piibel ütleb: „Õige süda mõtleb, mida vastata” (Õpetussõnad 15:28). Kui tajud, et sind rünnatakse, ära pahvata välja esimest päheturgatanud mõtet. Oletagem näiteks, et ema lausub: „Miks nõud on pesemata? Sa ei tee mitte kunagi seda, mida öeldakse!” Kergesti võiks sult tulla vastuseks: „Mis sa õiendad mu kallal!” Kuid mõtle üks hetk. Püüa tajuda tunnet ema sõnade taga. Tavaliselt ei tule termineid nagu „alati” ja „mitte kunagi” päris sõnasõnaliselt võtta. Kuid siiski väljendavad need sõnad tunnet. Mis tunne see võiks olla?

Ehk tajub ema nördimusega, et ta on koduste töödega liiga koormatud. Võib-olla ihkab ta sinult vaid kinnitust, et oled talle toeks. Või kui aus olla, on sulle ehk saanud kombeks kodutöödest kõrvale puigelda. Öelda „Mis sa õiendad mu kallal!” ei vii kindlasti mitte kuhugi, välja arvatud tülitsemiseni! Miks mitte ema pinget hoopis leevendada? Võiksid näiteks öelda: „Ma mõistan, miks  sa närvis oled. Pesen kohe nõud ära.” Hoiatuseks: ära vürtsita oma sõnu sarkasmiga. Kui su vastus näitab, et sa mõistad teda, hajutab see tõenäoliselt teievahelised pinged.

Allpool pane kirja isa või ema võimalik ütlus, mis sind ärritada võiks.

․․․․․

Nüüd mõtle välja mõistmist väljendav vastus, mis arvestab tundega tema sõnade taga.

․․․․․

◯ Räägi lugupidavalt. Michelle teab omast käest, kui oluline on see, kuidas ta emaga räägib. „Seisnegu küsimus milles tahes,” sõnab ta, „alati annab ema teada, et talle ei meeldi mu hääletoon.” Kui see ka sinu puhul on tihti nõnda, õpi kõnelema rahulikult ja aeglaselt ning hoidu silmi pööritamast või muid pahameelt väljendavaid sõnatuid vihjeid andmast (Õpetussõnad 30:17). Kui tunned, et hakkad enesevalitsust kaotama, esita Jumalale vaikselt lühike palve (Nehemja 2:4). Muidugi pole su sihiks saada Jumalalt abi, et su ema või isa sulle enam „pinna peale ei käiks”, vaid hoopis see, et säilitada enesevalitsus ja hoiduda õli tulle valamast (Jaakobuse 1:26).

Pane tühjale kohale kirja, milliseid sõnu ja kehakeelt oleks sul tark vältida.

Sõnalised väljendused (ütlused):

․․․․․

Mittesõnalised väljendused (miimika ja kehakeel):

․․․․․

◯ Kuula. Piibel ütleb: „Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine” (Õpetussõnad 10:19). Niisiis anna isale või emale võimalus kõnelda ning kuula teda tähelepanelikult. Keera muusika vaikseks, pane raamat või ajakiri kõrvale ning vaata talle silma. Ära sega jutule vahele, et oma tegusid õigustada. Lihtsalt kuula. Hiljem, kui nad on oma jutu lõpetanud, on sul küllalt võimalusi küsimusi esitada või oma seisukohta selgitada. Kui aga oled tõrges ja kohe oma seisukohta peale surud, võid asja vaid hullemaks teha. Kui sooviksidki üht-teist lausuda, on just nüüd „aeg vaikida” (Koguja 3:7).

◯ Ole valmis vabandama. Alati on kohane paluda omalt poolt vabandust kõige eest, mis lahkheli võis süvendada (Roomlastele 14:19). Sa võid isegi paluda vabandust, et lahkheli üleüldse tekkis. Kui tunned, et seda on näost näkku raske teha, püüa väljendada oma mõtteid kirjakese teel. Seejärel „käi veel  üks penikoorem” ja muuda oma käitumisviisi, mis võis lahkheli vallandada (Matteuse 5:41, P 1988). Kui sõnasõda puhkes näiteks majapidamistöö tegemata jätmise pärast, siis miks mitte vanemaid üllatada ja see töö ära teha! Kas poleks parem tööga ühele poole saada – ehkki see töö ei pruugi sulle meeldida – kui seista silmitsi tagajärgedega, mille toob kaasa vanemate pahameel tegematajätmise pärast? (Matteuse 21:28–31.)

Kui näed lahkheli lahendamise või ärahoidmise nimel vaeva, teed lõppude lõpuks enda elu kergemaks. Piibel ütleb, et inimene, kes „osutab halastust, teeb head iseenesele” (Õpetussõnad 11:17, P 1997, meie kursiiv). Niisiis mõtle järele, mida head toob sulle see, kui teed oma osa, et leevendada pingeid vanematega.

Ka heades peredes on lahkhelisid, kuid seal osatakse neid rahumeelselt lahendada. Rakenda selles artiklis kirjeldatud oskusi ja sa võid näha, et saad oma vanematega ka raskeid teemasid arutada – seda ilma tülitsemata!

Teisi artikleid „Noored küsivad” sarjast võib leida veebilehelt www.watchtower.org/ype

MÕTTEAINET

● Miks peavad mõningad su kaaslased vastuvaidlemist tihti heaks jooneks?

● Miks peab Jehoova riiakat inimest arutuks? (Õpetussõnad 20:3)

[Kast/pildid lk 27]

MIDA ÜTLEVAD SU EAKAASLASED

„Mul tuleb aru saada, et kuigi ma teenin ise endale ülalpidamist, elan ma ikkagi ema majas ning pean teda kuulama. Ta on aastaid minu eest hoolitsenud. Seepärast ma mõistan täiesti, miks ta mul silma peal hoiab – näiteks tahab teada, millal ma koju tulen.”

„Juhul kui ma vanematega mõnes küsimuses sama meelt pole, siis me palvetame selle küsimuse pärast, otsime teavet ja arutame asja. Sel kombel jõuame alati ühise lahenduseni. Kui me probleemi Jehoova kaasame, laabub asi lõpuks alati.”

[Pildid]

Daniel

Cameron

[Kast lk 29]

VASTUSED

1. Racheli sarkasm („Hakkab jälle pihta!”) vaid süvendas emas nördimust.

2. Racheli miimika (silmade pööritamine) lausa kutsus pahandust esile.

3. Vastunähvamine („Aga mis tooniga sina minuga räägid?”) ei anna tavaliselt mitte kunagi soovitud tulemust.

[Kast lk 29]

TEADMISEKS VANEMATELE

Vaadake läbi selle artikli alguses toodud sõnavahetus. Kas näete Racheli ema käitumises midagi, mis tüli lõkkele puhuda võis? Kuidas vältida tülitsemist teismeeas lapsega? Järgnevad mõtted vääriksid meelespidamist.

Hoiduge sellistest üldistavatest väidetest nagu „sa alati ...” või „sa mitte kunagi ...”. Sellised ütlused kutsuvad esile kaitseseisundi. Pealegi on need ilmsed liialdused ja laps teab seda. Küllap mõistab laps ka seda, et need üldistavad väited peegeldavad pigem sinu pahameelt kui tema vastutustundetust.

Selle asemel et kasutada sõnaga „sa” algavaid järske väljendusi, püüdke selgitada, kuidas lapse käitumine teile mõjub. Lausuge näiteks: „Kui sa ..., tunnen ma ...” Uskuge või mitte, sügaval sisemuses peab teismeeas laps teie tundeid oluliseks. Andes talle teada, kuidas te end tunnete, saavutate tõenäolisemalt tema koostöövalmiduse.

Nii raske kui see ka pole, oodake, kuni saate meelerahu tagasi (Õpetussõnad 10:19). Kui lahkheli põhjuseks on majapidamiskohustused, arutage lapsega seda. Pange kirja, mida temalt konkreetselt oodatakse, ning vajaduse korral selgitage, millised tagajärjed on teie ootustele vastamata jätmisel. Kuulake kannatlikult oma lapse seisukoht ära, isegi kui see teie arvates õige pole. Enamiku teismeliste reageering on positiivne pigem ärakuulamise kui epistlilugemise korral.

Enne kui teha tõtakas otsus, et selle maailma mässuvaim on haaranud ka teie teismelist, tuleks võtta arvesse, et paljugi sellest, mida te nägema peate, on osa lapse loomulikust arengust. Teie laps võib mingi küsimuse vaidlustada vaid püüdest tõestada, et ta on täiskasvanuks saamas. Ärge laske end kiskuda sõnasõtta. Pidage meeles, et teie käitumine provotseerimise korral võib kujuneda teismelisele heaks õppetunniks. Kannatlikuks jäädes saate anda oma pojale või tütrele head eeskuju (Galaatlastele 5:22, 23).

[Pilt lk 28]

Vanematega tülitsemine on justkui trenažööril jooksmine – kulub kõvasti energiat, kuid edasi ei jõua