Värvikirevad jäälinnud ja nende sugulased

NAGU türkiissinine välgusähvatus sööstab jäälind ojja. Kõigest mõne hetke pärast lendab ta tiibu vehkides veest välja, kala noka vahel. Just niisuguse vaatepildi osaliseks saavad paljud, nähes esmakordselt seda suurevõitu pea ja nokaga värvikat lindu. Kuid mitte kõik jäälindlased pole kalatoidulised. Mõned liigid eelistavad sisalikke, madusid, krabisid või hoopistükkis putukaid, keda nad sageli lennu pealt püüavad. Tegelikult elab vaid üks kolmandik kõigist maailma jäälindlastest veekogu lähedal. Üldse ulatub jäälindlaste levila tihedatest troopikametsadest korallsaarte ja kõrbeteni.

Need liigid, kes söövad kalu, on meisterlikud kalapüüdjad. Tavaliselt peavad linnud jahti kuskil vee kohal istudes. Märganud kala, valmistub lind sukeldumiseks, arvestades instinktiivselt valguse murdumisega, mis ülalt vaadates muudab kala asukohta vees. Seejärel laskub lind varitsuskohalt vee poole, andes tiibadega hoogu juurde. Kui kala on pinna lähedal, pole tarvis muud, kui see noka vahele haarata. Ent kui kala on sügavamal, sööstab lind kokkutõmmatud tiivul noolena vette. „Jäälinnu sukeldumine on erakordselt osav, julge ja veatu sooritus,” kirjutab raamat „The Life of Birds”. Pealegi suudavad nad ühe korraga mitu kala veest välja tuua. Külmades paikades on jäälinde nähtud koguni läbi õhukese jää sööstsukeldumas. Austraalias on aga lõuna-jäälindu täheldatud püüdmas väikseid veeloomi, keda toitu otsivad nokkloomad jões liikvele on ajanud.

 Kuramaaž ja koduloomine

Jäälindlaste pulmamängud on üsnagi haaravad. Mõnedel liikidel käib trall ja tagaajamine õhus. Pärast demonstreerib tulevane isa väljavalitule oma pesauuristamise oskust. Pulmamängu hulka võib kuuluda ka rituaalne toitmine, see tähendab, et isalind toob emasele tükikese maitsvat toidupoolist, tõestamaks oma väärtust.

Jäälindlaste pesad ei sarnane sugugi tavalise linnupesaga. Mõned nende liikidest uuristavad pesakoopa jõe- või kraavikaldasse või kruusaauku, teised aga rajavad poegadele kodu vanasse jäneseurgu või puuõõnsusesse.

Selleks et pinnasesse pesakoobast rajada, võivad tulevased vanemad uuristada ligi meetri pikkuse pesakäigu. Tööga alustamine ei pruugi olla kerge. Mõned liigid lahendavad selle probleemi nii, et lendavad nokaga rammides otse kaldajärsakusse. See on mõistagi ohtlik ettevõtmine, mis võib linnu uimaseks lüüa või tema elule koguni lõpu teha. Uus-Guinea ja Põhja-Austraalia troopilistes vihmametsades uuristab aga üks jäälindlane oma pesa üldjuhul termiidipessa. Termiidid paistavad niisugust sissetungimist üsna rahulikult võtvat ning teevad pärast linnupoegade pesast lahkumist lihtsalt oma kodu taas korda.

Ka poegade eest hoolitsemine on suur töö. Keegi Aafrika linnuvaatleja nägi, kuidas üks paar tassis oma viiele pojale 60 kuni 70 kala päevas. Peale selle tuli vanematel muidugi ka enda kõhtu täita. Ühel isalinnul, kelle kaasa oli neli päeva enne poegade koorumist surnud, õnnestus üksi terve pesakond üles kasvatada. Mõningatel liikidel aitavad mune haududa ja poegi toita ka teised, mittepesitsevad liigikaaslased.

Iirimaalt Saalomoni saarteni

Jäälinnul, ainsal Eestis pesitseval jäälindlasel, on lai levila, mis ulatub loodest Iirimaal üle Euroopa ja Venemaa Saalomoni saarteni kagus. Kuna tema areaali kuuluvad paigad, kus talvel langeb temperatuur allapoole nulli, on ta üks väheseid jäälindlasi, kes sügisel rändetee ette võtab. Mõningad neist lendavad peaaegu 3000 kilomeetri kaugusele. Hulgaliselt jäälinde, samuti tema sugulasi kirju-kuningkalureid ja ruske-safiirlinde võib kohata Iisraelis Galilea järve ja Jordani jõe ääres. Tõenäoliselt jälgis neid kauneid linde ja nende eluviisi Jeesus Kristuski. (Vaata kasti „Jälgige taeva linde”.)

Üks jäälindlasi on ka Austraalias elav kuukabarra. See umbes 40 sentimeetri pikkune 10-sentimeetrise võimsa nokaga enamjaolt pruun tiivuline on tavaline aialind maakera kuklapoolel. Kuukabarra, kes on tuntud oma kuratlikku naeru meenutavate häälitsuste poolest, on kartmatu jahipidaja, kelle menüüsse kuuluvad isegi meetripikkused maod. *

Kuigi jäälindlastel on vähe looduslikke vaenlasi, on nende arvukus nii jõgede reostumise kui ka metsade hävitamise tõttu vähenenud. Tõepoolest, ohulähedaste või äärmiselt ohustatute hulka on arvatud 25 jäälindlase liiki. Loodetavasti õnnestub looduskaitsemeetmeid rakendades need kaunid ja põneva eluviisiga linnud siiski päästa.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 17]

„JÄLGIGE TAEVA LINDE”

Jeesus Kristus jälgis tähelepanelikult loodust. Sageli tõi ta oma tähelepanekute põhjal läbimõeldud näiteid, et õpetada kuulajatele moraali- ja usutõdesid. Näiteks ütles Jeesus kord: „Jälgige taeva linde: nad ei külva seemet ega lõika ega kogu aitadesse, ometi teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” (Matteuse 6:26). Milline südantliigutav õppetund Jumala armastusest inimeste, oma loodute vastu!

[Pilt lk 16]