Noored küsivad

Kas soovis privaatsuse järele on midagi halba?

Igas järgnevas stsenaariumis pane ✔ oma kõige tõenäolisema vastuse kõrvale.

1. Oled oma toas ja uks on kinni. Ootamatult tormab su õde või vend koputamata sisse.

◯ Mis sellest! Käitun oma õe või venna suhtes samamoodi.

◯ Kui ebaviisakas! Mis siis, kui oleksin parajasti riietunud?

2. Räägid sõbraga telefoni teel juttu. Ema on kuuldekaugusel ja kuulab ilmselt iga sõna.

◯ Mis sellest! Mul pole midagi varjata.

◯ Nii piinlik! Tunnen, et mu järel nuhitakse.

3. Oled vaevalt koju jõudnud, kui vanemad asuvad sind küsimustega pommitama. „Kus sa käisid? Mis sa tegid? Kes seal veel olid?”

◯ Mis sellest! Räägin neile tavaliselt niikuinii kõigest.

◯ Masendav! Vanemad ei usalda mind.

KUI olid noorem, siis küllap ei teinud sa omaette olemisest suurt numbrit. Sul polnud midagi nooremate õdede-vendade seltsi vastu, kui nad su tuppa tormasid. Kui vanemad midagi küsisid, said nad sinult selge vastuse. Olid siis kui lahtine raamat. Nüüd aga võib aeg-ajalt juhtuda, et sa ei soovi, et sinu eluga nii põhjalikult kursis ollakse. „Tahaksin mõne asja ka enda teada jätta,” sõnab 14-aastane Corey. *

Millest selline ootamatu soov privaatsuse järele? Osaliselt on põhjuseks see, et sa oled saamas täiskasvanuks. Näiteks noorukiea kehaliste muutuste tõttu võid tunda end isegi  oma pere keskel kohmetuna. Samuti võid sa sirgudes tajuda senisest tugevamat vajadust asju omaette läbi kaaluda. See on märk, et sa kasvatad endas otsustusvõimet – omadust, mida Piibel noore inimese juures kiiduväärseks peab (Õpetussõnad 1:1, 4; 5. Moosese 32:29). Ka Jeesus läks „üksildasse paika”, et elu üle sügavalt järele mõelda (Matteuse 14:13).

Muidugi mõista maksab vanemate sõna ka edaspidi ning neil on õigus su eluga kursis olla (Efeslastele 6:1). Niisiis, kui püüad sobitada nende vajadust sinu asju teada ja sinu enda vajadust täiskasvanuks saada, võib tekkida konflikt. Mida sellises keerulises olukorras teha? Vaadelgem kahte valdkonda, kus võib tekkida probleeme.

Kui tahad üksi olla

Soov üksi olla võib olla tingitud mitmest arusaadavast põhjusest. Ehk soovid sa lihtsalt „veidi puhata” (Markuse 6:31). Või siis tahad palvetades järgida Jeesuse soovitust oma jüngritele: „Mine oma tuppa, sulge uks ja palu oma Isa” (Matteuse 6:6; Markuse 1:35). Probleem on selles, et kui sa oma toa (kui sul see peaks olema) ukse sulged, ei pruugi vanemad arvata, et sa palvetad. Ka ei saa su õed-vennad alati aru sellest, et sa tahad lihtsalt üksi olla.

Mida teha. Selle asemel et omaette olemise pärast lahinguid lüüa, proovi järgmist.

● Mis puutub õdedesse-vendadesse, siis püüa kehtestada mõni mõistlik reegel, nii et sul jääks aega iseenda jaoks. Kui vaja, otsi vanematelt selles valdkonnas abi.

● Mis puutub vanematesse, ürita nende seisukohta mõista. „Mõnikord jälgivad vanemad iga mu sammu,” lausub 16-aastane Rebekah. „Aga ausalt öeldes jälgiksin ka mina oma teismelise igat sammu, kui oleksin lapsevanem – eriti veel teades, mis kõik tänapäeva noori ahvatleda võib.” Kas sa suudad Rebekah’ kombel mõista, mis su vanematele muret võib teha? (Õpetussõnad 19:11.)

● Küsi endalt ausalt: kas olen andnud vanematele põhjust kahtlustada, et teen kinnise ukse taga midagi lubamatut? Kas olen  pidanud oma elu sedavõrd salajas, et nad tunnevad olevat vajaliku kõrvalteid pidi mu asjust teada saada? Üldjoontes võib öelda, et mida avameelsem sa vanematega oled, seda vähem nad sind kahtlustavad. *

Teen nii. Pane kirja, mida sa võiksid seda teemat üles võttes oma vanemaile öelda.

․․․․․

Kui suhtled sõpradega

On täiesti normaalne sõlmida teismeeas sõprussuhteid väljaspool perekonda. Normaalne on ka see, et vanemad soovivad olla kursis sellega, kes su sõbrad on ja mis te koos teete. Vanemad lihtsalt peavad selle teadmist oma kohuseks. Ent sinule võib tunduda vanemate huvi lausa haiglaslikuna. „Soovin vaid, et kui ma mobiiliga kõnelen või e-posti teel suhtlen, ei vaataks vanemad iga kümne minuti pärast üle mu õla ega päriks, kellega ma räägin,” ütleb 16-aastane Amy.

Mida teha. Selle asemel et sõprussuhete pärast sinu ja vanemate vahele barjäär tekiks, proovi järgmist.

● Räägi avameelselt, kes su sõbrad on, ning tee vanemad nendega tuttavaks. Sa ju ei tahaks, et su vanemad detektiive mängiksid, aga mis neil üle jääb, kui hoiad sõpru salajas. Ära unusta, et vanemad teavad, kui suuresti võib sõpradevalik sind mõjutada (1. Korintlastele 15:33). Mida paremini vanemad tunnevad neid, kellega sa koos aega veedad, seda vähem nad sinu sõpradevaliku pärast arvatavasti muret tunnevad.

● Räägi vanematega asjast lugupidavalt. Ära süüdista neid selles, et nad oma nina sinu asjadesse topivad. Võiksid hoopis öelda midagi sarnast: „Tunnen, et kõike, mida ma sõpradele ütlen, lahatakse üksipulgi ja arvustatakse. Mul on tühiseimatestki asjadest väga raske rääkida.” Ehk võimaldavad vanemad sulle sõprade küsimuses veidi rohkem privaatsust (Õpetussõnad 16:23).

● Ole enda vastu aus: kas küsimus on privaatsuses või salatsemises? 22-aastane Brittany ütleb: „Kui elad vanemate juures ja neil on mure, siis võiksid mõelda: „See, mida ma teen, pole sugugi halb, miks ma siis peaksin seda varjama.” Hoopis teine lugu on aga siis, kui tunned vajadust oma tegemisi salata.”

 Teen nii. Pane kirja, mida sa seda teemat üles võttes võiksid vanematele öelda.

․․․․․

Privaatsus ja sina

Nüüd on sul võimalus kaaluda lahendusi konkreetses privaatsusvaldkonnas, mis sulle muret teeb.

1. samm: määratle probleem.

Mis valdkonnas sa tahaksid rohkem privaatsust?

․․․․․

2. samm: analüüsi vanemate seisukohta.

Mis võiks neile sinu arvates muret teha?

․․․․․

3. samm: leia lahendused.

a) Mõtle vähemalt ühele seigale, millega võid tahtmatult anda probleemiks põhjust, ja pane see kirja.

․․․․․

b) Milliseid muudatusi võiksid sa eeltoodud vastust silmas pidades teha?

․․․․․

c) Millisel viisil sooviksid sa vanemaid sinu mureküsimusi lahendavat?

․․․․․

4. samm: räägi sellest.

Aruta sobival ajal oma kirjapanekuid vanematega.

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

MÕTTEAINET

● Miks on vanematel õigus sinu elu järele pärida?

● Kuidas võib see, kui püüad õppida vanematega keskustlema, aidata sul hiljem elus teiste täiskasvanutega suhelda?

[Kast/pildid lk 19]

MIDA ÜTLEVAD SU EAKAASLASED

„Kui noored on vanematega avameelsed, siis pole vanematel oma teismeliste eluga kursis olemiseks suurt põhjust lugeda nende e-posti ja tekstisõnumeid.”

„Mind ei häiriks see, kui vanemad mu e-posti loeks. Kui tööandjal on õigus lugeda oma töötajate e-kirju, siis miks ei võiks vanemad lugeda oma laste e-kirju?”

„Vanemad tahavad last kõige halva eest kaitsta, kuigi mõnikord võib talle tunduda, et nad rikuvad tema privaatsust. See võib tunduda ülekohtusena. Ent kui aus olla, siis teeksin lapsevanemana sedasama.”

[Pildid]

Eden

Kevin

Alana

[Kast lk 21]

TEADMISEKS VANEMATELE

● Su poeg on oma toas ja uks on kinni. Kas võiks koputamata siseneda?

● Kooli tõttav tütar unustas mobiiltelefoni maha. Kas võiks heita pilgu ta salvestatud tekstisõnumitele?

Need pole kerged küsimused. Ühest küljest on sul õigus oma teismelise eluga kursis olla ning sul lasub kohustus hoolitseda tema turvalisuse eest. Teisest küljest ei saa sa lõputult jälgida lapse igat liigutust, et teda kõige halva eest kaitsta. Kuidas siis leida tasakaalu?

Esiteks, püüa mõista, et teismelise soov privaatsuse järele ei too sugugi mitte alati kaasa pahandusi. Tavaliselt on see kasvamisprotsessi normaalne osa. Privaatsus aitab teismelisel „oma tiibu proovida”, kui ta ise sõprussuhteid sõlmib ja mõtlemisvõimet kasutades oma probleeme vaagib (Roomlastele 12:1, 2). Oskus mõelda on väga tähtis omadus, et olla vastutustundeline täiskasvanu (1. Korintlastele 13:11). Samuti loob see võimaluse keerukad küsimused läbi kaaluda, enne kui neile vastata (Õpetussõnad 15:28).

Teiseks, võta arvesse, et püüd liigselt kontrollida teismelise elu võib temas tekitada vimma ja mässumeelt (Efeslastele 6:4; Koloslastele 3:21). Kas see tähendab, et peaksid ta elust kõrvale jääma? Ei, sest oled ju ikkagi tema vanem. Kuid sihiks peaks olema see, et laps omandab õpetatud südametunnistuse (5. Moosese 6:6, 7; Õpetussõnad 22:6). Annab ju nõustamine paremaid tulemusi kui järelevalve.

Kolmandaks, aruta asi oma teismelisega läbi. Kuula, mis talle muret teeb. Kas ehk ei tuleks sul mõnikord paindlikum olla? (Filiplastele 4:5.) Tee teismelisele selgeks, et sa lubad talle teatud määral privaatsust, niikaua kui su usaldust ei kuritarvitata. Räägi, mis on sõnakuulmatuse tagajärjed ja vajaduse korral ka toimi vastavalt. Võid olla kindel, et sa saad võimaldada oma teismelisele mingil määral privaatsust, loobumata hoolitseva lapsevanema rollist.

[Pilt lk 20]

Usaldus on nagu palgatšekk – see tuleb välja teenida