Televisioon

PEAGI pärast seda, mil inimene õppis raadio teel häält edastama, mõtlesid leiutajad, kas kuidagi oleks võimalik edastada otseülekande teel ka kujutisi. Et mõista, millise raskuse ees nad seisid, vaadelgem nüüd, kuidas televisioon tänapäeval töötab.

Esiteks fookustab telekaamera stseeni vastuvõtuseadmele, mis „loeb” kujutist, nii nagu inimene loeb trükikirja. Kuid selle asemel et skaneerida kirjaridu paberilt, skaneerib see pildi piksleid. Seejärel muundatakse nähtu elektrilisteks videosignaalideks. Vastuvõtja muundab seejärel signaali tagasi kujutiseks.

Šotlast John Logie Bairdi peetakse esimeseks, kes demonstreeris teleülekannet. Kui Baird oli halveneva tervise tõttu sunnitud loobuma oma tööst elektriinsenerina, hakkas ta tegelema probleemiga, mis oli paelunud teda juba teismelisena, nimelt sellega, kuidas valmistada aparaati, millega on võimalik kujutisi üle kanda.

Bairdi telekaameras oli ketas (mille aset täitis esmalt kübarakarp), milles oli spiraalikujuliselt umbes 30 ava. Kui ketas pöörles, skaneerisid avad järjestikuseid pildiridasid, nii et valgus langes fotoelemendile. Fotoelement tekitas videosignaali, mis edastati vastuvõtjasse. Vastuvõtjas võimendati signaali, et pildi taasesitamiseks tekitada eri tugevusega helendust samasuguse pöörleva ketta taga. Lahendamist vajas küsimus, kuidas kettaid sünkroniseerida. Samal ajal kui Baird selle projekti kallal töötas, elatas ta end kingade viksimisega.

Baird edastas esimesed telepildid oma ärklikorruse ühest otsast teise 1925. aasta 2. oktoobril. Kõige esimene teleris näidatud inimene oli poole krooni eest värvatud hirmunud jooksupoiss allkorruse ärist. Aastal 1928 edastas Baird esimesed telepildid üle Atlandi ookeani. Kui uje šotlane John Baird ise üle ookeani New Yorki saabus, oli ta täiesti kohmetunud, kui teda oli tervitamas torupilliorkester. Baird oli saanud kuulsaks. Kuid kas tema oli esimene, kes kujutisi otse üle kandis?